raviva toimega; sipelgas, kõrvenõges o Äädikhape – CH3COOH ehk etaanhape, puhas äädikas tahkub +16 oC juures; söögiaagikas (30% lahus) o Piimhape – CH3CH(OH)COOH ehk 2-hüdroksüpropaanhape; tekib lihastes, piimas, hapukapsastes o Võihape – CH3CH2CH2COOH ehk butaanhape; või roiskunud kiht, higi o Oblikhape – HOOCCOOH ehk etaandihape, spinatis, rabarberis; suures kogustes põhjustab neerukivisid, Ca puudust o Bensoehape – areen; ohutu, aspiriin, vanill, sahhariin 4. Karbonüülühendite füüsikalised ja füsioloogilised omadused Füüsikalised: o Lenduvad vedelikud o Mida lühem C-ahel, seda paremini vees lahustub Füsioloogilised: o Narkootilise toimega o Kahjustab kesknärvisüsteemi, limaskesta (nahapõletik, pikaajaline ravi) Keemilised: o Väga nõrk alus 5
olema õige otsus. Otsus oleneb sellest, kumba tõenäosuslikku kirjeldust peame täpsemaks ja tahame rakendada. Esimeses tabelis toodud tulemused vastavad täpsemale kirjeldusele: siin on eraldatud väikesed ja suured neerukivid. Teine tabel vastab üldisemale kirjeldusele: kõiki neerukivisid käsitletakse ühtlaselt. Uurides neid tabeleid lähemalt, tundub, et neerukivide suurus siiski mängib ravis ja paranemises teatavat rolli. Seega tundub loomulik, et kui oma neerukivide suurust teame (ja seda teadmist pole keeruline hankida), peaksime kasutama spetsiifilise- mat kirjeldust ning valima ravimi A.