- rakulised silindrid; - granulaarsed silindrid; - vahasilindrid. · Kristallid · Mikroobid I Uriini sade neeru-kuseteede tasemete kaupa 1. Lameepiteel Naistel pärit ureetrast, meestel ureetra distaalsest osast. Naistel võib olla ka vaginaalset päritolu. Lameepiteelide leid sademes näitab, et enne proovi on patsient end halvasti pesnud. 2. Transitoorne epiteel 7 Pärineb neerukarikatest, vaagnatest, ureetritest ja kusepõiest. Meestel ka ureetra proksimaalsest osast. 3. Neerust pärinevad: - neeru tuubulusepiteeli rakud; - silindrid: · hüaliinsilinder, mis moodustub Tamm-Horsfalli valgust, mida sünteesivad distaalsed tuubulusrakud ja on teistele silindritele aluseks; · tuubulusrakksilinder; · leukotsütaarsed silindrid; · erütrotsütaarsed silindrid; · bakteriaalsed silindrid; · vahasilindrid; · rasvsilindrid; · granulaarsed silindrid.
Neerudel on tüüpiline neeru- või oakuju. 83 Seespoolse ehk mediaalse serva (nõgusus) keskkohal on neeruvärat (hilus renalis), mis viib neeru sisemusse – neeruvaagnasse, kust lähtub kusejuha (ureeter). Neerukoor sisaldab neerukehakesi ja väikesi looklevaid neerutorukesi. Neerusäsist moodustuvad 10–20 neerupüramiidi. Püramiidides asuvad Henle’i lingud ja kogumistorud. Püramiidide tipud moodustavad papillid, mis suubuvad neerukarikatesse. Neerukarikatest algavad uriini äravooluteed, mis ühinevad neeruvaagnaks. Neeruarter (a. renalis) lähtub mõlemalt poolelt kõhuaordi haruna. Hiiluse juures jaguneb neeruarter lõpparteriteks, nende otstes lõpeb ka neerukude. Neerudes on umbes 30% kehas ringlevast verest. Neerude mikrostruktuur Neeru funktsionaalseks üksuseks on nefron, mis koosneb neerukehakesest ehk päsmakestest (glomerulus) ja neerukanalitest (tubulus). Neerus on ligikaudu miljon neerukehakest, need asuvad neerukoores. Joonis 3
annaabi.ee 
