Tsütoloogiliseks uuringuks peaks patsient 23 tundi enne uriini andmist jooma, sest rohke uriiniga eritub epiteelirakke. Soovitatakse kasutada teist hommikust uriini. 2 · Ajastatud uriini kogumine Sobib: valgu määramiseks, kreatiniini kliirensi määramiseks. Ööpäevase uriini kogumine. A. Uriini analüüsi üldised näidustused: 1. Kahtlus urotrakti infektsioonile; 2. Kahtlus mitteinfektsioossele neeruhaigusele (süsteemsed haigused, hüpertensioon, rasedustoksikoos, ravimid); 3. Kahtlus mitteinfektsioossele postrenaalsele haigusele; 4. Glükosuuria määramine rasedatel ja erakorralistes situatsioonides; 5. Glükosuuria ja ketoainete määramine diabeetikutel; 6. Metaboolse staatuse hindamine (oksendamine, diarröa, atsidoos/alkaloos, ketoos, korduv urolitiaas). (European Urinalysis Guidelines) Uriini analüüsi näidustused neeruhaiguste puhul: 1
mil süstoolne vererõhk on kõrgem ealisest normist ja diastoolne rõhk on madalam ealisest normist (Eesti ... 2004, Ainla 2007). Sekundaarne hüpertensioon. Püsiva arteriaalse hüpertensiooni esinemine lapseeas on valdavalt sekundaarne. Mida nooremas lapseeas see tekib seda suurema tõenäosusega on tegemist sekundaarse hüpertensiooniga. Alla 13 aastastel lastel diastoolne vererõhk 120 mmHg ja üle selle (Uibo jt 2010). Sagedamini viitab vererõhu kõrgenemine neeruhaigusele, endokriin-, aordi koarktatsioonile (vererõhkude erinevus üla- ja alajäsemetel, süstoolne kahin, femoraalsed pulsid nõrgad). Harvem ajutuumorile ja hormonaalsetele põhjustele. (Lundström 1999, Heinanen 1999, Ristimäe 2003, Viigimaa jt 2006.) Primaarne arteriaalne hüpotensioon. See võib olla ka füsioloogiline (adaptatsiooni) normivariant. (Iivanainen jt 1997, Rodda & Fuller 2007, Hockenberry & Barrera 2007.)