Neid kasutatakse näiteks soojakandjatena tööstuslikes seadmetes jm.Kuna need on keemiliselt väga püsivad, siis loodusesse sattununa võivad need säilitada aastakümneid.Dioksiine küll ihiteadlikult ei toodeta, kuid nad moodustavad väikeestes kogustes igasuguste halogeeniühendite põlemmisel, samuti tööstuslikesseadmetes jm. Kuna need on keemiliselt väga püivad, siis loodusesse sattununa võivad need säilida aastakümneid. Kuigi tänapäeval on paljudes riikide neende kasutamine keelatud, on näiteks Läänemeri polüklordifenüülides tugevasti saastatud.Saadi teada polükloropolütsükliste ühendite kantserogeensete toimest, milles dioksiinid ületavad polüklorodifenüüle. On selgunud, et need ühendid mõjutavad ka organismi immuunsüsteemi, kutsudes esile HIV-iga sarnaseid nähteid.Nad kandduvad toitumisahelas taimede kaudu loomadele ja sealt edasi inimesele,kuhjudes rasvkoes. Erinevalt loomadet püsivad dioksiinid inimese organismis väga kaua
kaheteistkümneseks, läks ta tööle Bussetosse kaupmees Barezzi juurde, keda ta ise on nimetanud oma teiseks isaks. Barezzi oli ise samuti muusikaarmastaja ja nägi juba siis noores Verdis Itaalia muusika tulevikku. Verdi aga jätkas oma õpinguid muusika alal õpetaja Proresi juures ja ladina keele õpinguid kanoonik Seletti käe all. Kuid vaatamata sellele oli Barezzi võtnud Verdi oma tütre muusikaõpetajaks. Noored aga armusid üksteisesse ning 1836.aastal abaiellusid. Neende abiellust spndisid ka 2 last, kes surid veremürgitusse. Giuseppe oli väga andekas, tegi kiireid edusamme ja kui ta sai kaheksateistkümne aastaseks, oli ta kirjutanud juba palju muusikalisi palasid kohalikule puhkpilliorkestrile, koorile ja ka orelile. Tänu Barezzi toetusele ja väikesele stipendiumile, otsustas Verdi minna 1832. aastal Milanosse ja astuda sealsesse konservatooriumi. Sinna teda vastu ei võetud, väites seda, et tema kätte asend on parandamatult vale. Kui ometi nimetati
Teoreem 2.5. Kui (x) on lõpmatult kahanev piirprotsessis x a ja (x) on tõkestatud, siis korrutis (x)(x) on lõpmatult kahanev piirprotsessis x a. 12. Lopmatult kahanevate suuruste vordlemine (sama jarku, ekvivalentsed ja korgemat jarku suurused). ( (, ) Olgu (x) ja (x) lõpmatult kohanevad suurused protsessiss x a. See tähendab, et mõlemad need suurused lähenevad nullile, kui x a. Meid huvitab järgmine küsimus: kuidas võrrelda neende suuruste kahanemise kiirusi? Kõige õigem on seda teha suhet , kasutades. Kui selline suhe koondub() nulliks, siis lugejas() olev kahaneb kiiremini, kui nimetajas() olev . Kui aga sellisel suhtel on nullist erinev piirväärtus, siis on ja kahanemiskiirused samas suurus järgus. 1. Kui eksisteerib lõplik() nullist erinev() piirväärtus lim/xa/(x)/(x) , siis nimetatakse suurusi ja sama järku lõpmatult kahanevateks suurusteks. 2
annaabi.ee 
