Tartust 15831625 Poolale vaheajaga 16011603, Tartu linn asub Suur-Emajõe mõlemal mil linn kuulus Rootsile. 1625. aastal läks kaldal, ainsas kohas selle jõe ääres, kus linn jällegi Rootsi kuningriigile. Sagedased ürgoru neemikud ulatuvad jõe lähedale ja sõjad purustasid enamuse endisest paljandub (Kalmistu paljandil) Devoni hiilgusest, lisaks küüditati 1571 kogu saksa liivakivi. Kesklinnas asub looduslik soost elanikkond Venemaale. kõrgendik Toomemägi, mille ümber on Rootsi alluvuses alustas linnas 1632.aastal
tugevate tormituultega kaasnev ajutine väga kõrge mereveetase, mis sügis-talvel langeb kokku Läänemere üldise kõrge veetasemega ning soojade talvede tõttu külmumata meri ja rannasetted. 3. PILET Eesti rannikute morfo-geneetiline klassifikatsioon, tüüpide iseloomustus. Maakoore liikumiste järgi kerkivad rannikud ja vajuvad rannikud. Meil üldjuhul on laheline rannik, mis peaks pikapeale õgvenema, lained purustavad neemikud, peaks sirgjooneliseks muutuma, kuid ei juhtu seda. Neemikud koosnevad moreenist, kivirikkast moreenist. Kulutuseline moreenrand. *Lainetuse purustavat tegevust nimetatakse abrasiooniks * Abrasiooniprotsessile on iseloomulik rannajoone õgvendamine (tasandamine/silumine). Kaugemale veekogusse ulatuvad maismaaosad poolsaarte tipud neemikud alluvad intensiivsele abrasioonile ning neid kulutatakse kiiremini. Samal ajal kui lahesoppidesse või lahepäradesse
Bussiühendus ülejäänud Eestiga Tartust on väga hea, lisaks on võimalik Tartust sõita bussifirma Eurolines`iga Riiga, Peterburi ja Kiievisse. Tartus on ka lennujaam, lennuliinid ulatuvad Riiga ja Stockholmi. Lende teenindavad Estonian Air ja airBaltic, päevas toimub neli edasi-tagasi lendu: kaks Riiga ja kaks Stockholmi. Tartu asub Lõuna- Eestis, Tallinnast 186, Riiast 256 km ning Moskvast 719 km kaugusel. Linn asetseb Suure Emajõe kahel kaldal kohas, kus ürgoru neemikud ulatuvad jõe lähedale ja paljandub liivakivi. Tartu asukoht Eesti kaardil: Tartu loodus on igati linnale omane, seal asub palju parke, veekogusid ning haljasalasid. Suuremad veekogud Tartus on Vanemuise tiik, Supilinna tiik, Raadi järv ning populaarne ujumiskoht Anne kanal. Üks ilusamaid looduslikke kohti asub Toomemäel, kus on palju haljastust ning kena vaatega maastik. Tartus on ka 44 looduskaitseobjekti, näiteks kaks parki, 3 alleed ning 1 haruldaste taimede kaitseala
tohutu, et see ei sumbu. Setete järgi saab leida infot ka minevikus toimunud tsunamide ja nende sageduse kohta. (Nt.indoneesias) Maateaduste alused I (12.okt) Rannikukeskkonnad. -kulutusrannikud : esineb ranna-astang, pank. Rannajoon taandub, jääb alles veealune murrutuslava. Murrutuslava sügavus on vastavuses lainete vee alla ulatuva mõjuga (poole lainepikkuse sügavale). -kulutusrannikute õgvendamine : väljaulatuvad rannaastangud, neemikud jms abradeeritakse kiiremini. -kuhjerannikud : rahulikes tingimustes kantakse setted rannale, tormidega sellelt jälle eemale (kuni poole lainepikkuse sügavuseni). Kui lained langevad rannale nurga all, toimub rannajoone nihkumine. Kui veetase on madal, võib rannajoonest eemal näha ka parasjagu eemale kantud materjalist vallseljakut. -kui liigutatavat settematerjali on piisavalt, võivad piki rannikut transpordil kujuneda maasääred e barjäärsaared ja nende ja ranna vahele laguunid.