Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"neeluvaheliste" - 3 õppematerjali

Elektroonika alused-õpik konspekt
108
pdf

Elektroonika alused (õpik,konspekt)

ühepoolse tehnoloogiaga pooljuhtkristallile. Sellise transistori ehitus on toodud joonisel 7.2. JOONIS 7.2. Kuna väljatransistoril puudub praktiliselt sisendvool, saame läbi vähemate tunnus- joontega. Neid on kaks: ülekandetunnusjoon ID = f(UDS), kui UDS=const ja väljundtunnusjoon ID = f (UDs), kui UGs = const. Mõlemad nimetatud tunnusjooned on toodud joonisel 7.3. JOONIS 7.3. Väljundtunnusjoontelt võib näha kolme iseloomulikku piirkonda. Väiksemate lätte- ja neeluvaheliste pingete korral sõltub neeluvool tugevasti sellest pingest ja seda piirkonda nimetatakse takistuspiirkonnaks (Voltage-controlled resistance region), kuna selle piirkonna reziimides saab väljatransistori kasutada muudetava takistina. Mida negatiivsem on paisu pinge, seda väiksem on väljundtunnusjoone tõus ja seda suurema takistusena toimib transistor. See on seletatav sellega, et mida negatiivsem on pais seda

Elektroonika → Elektroonika
560 allalaadimist
Elektroonika alused
114
doc

Elektroonika alused

joontega. Neid on kaks: ülekandetunnusjoon I = f(U ), kui U = const ja D DS GS väljundtunnusjoon 1 = f (U ), kui U = const. Mõlemad nimetatud tunnusjooned on D DS GS toodud joonisel 5.2 JOONIS 5.2 Väljundtunnusjoontelt võib näha kolme iseloomulikku piirkonda. Väiksemate lätte-ja neeluvaheliste pingete korral sõltub neeluvool tugevasti sellest pingest ja seda piirkonda nimetatakse takistuspiirkonnaks {Voltage-controlled resistance region), kuna selle piirkonna reziimides saab väljatransistori kasutada muudetava takistina. Mida negatiivsem on paisu pinge, seda väiksem on väljundtunnusjoone tõus ja seda suurema takistusena toimib transistor. See on seletatav sellega, et mida negatiivsem on pais seda

Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika...
150 allalaadimist
Elektroonika aluste õppematerjal
81
doc

Elektroonika aluste õppematerjal

Neid on kaks: ülekandetunnusjoon ID = f(UDS), kui UGS = const ja väljundtunnusjoon 1D = f (UDS), kui UGS = const. Mõlemad nimetatud tunnusjooned on toodud joonisel 5.2 44 JOONIS 5.2 Väljundtunnusjoontelt võib näha kolme iseloomulikku piirkonda. Väiksemate lätte-ja neeluvaheliste pingete korral sõltub neeluvool tugevasti sellest pingest ja seda piirkonda nimetatakse takistuspiirkonnaks {Voltage-controlled resistance region), kuna selle piirkonna reziimides saab väljatransistori kasutada muudetava takistina. Mida negatiivsem on paisu pinge, seda väiksem on väljundtunnusjoone tõus ja seda suurema takistusena toimib transistor. See on seletatav sellega, et mida negatiivsem on pais seda

Elektroonika → Elektroonika alused
390 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun