ning suurte alajaamade inimesteni. Nad võivad tekkida kesk- tuses ning nõuda transformaatorites võivad sattuda närvisüsteemi ja tõhusaid filtreid jahutusvedelikuna. inimorganismi ka vereringeelundite heitvee, suitsu- Hiljem vaid hingamis- ja püsivad kahjustused, gaaside ja jäät- elektriseadmete neeluteede või naha muutumatud luu- mepõletusjääkide valmistamisel. Aine kaudu. Tänapäeval koemuutused, mak- loodusesse las- satub loodusesse tehaste puutub inimene sakahjustused, naha- kmisel. Keelata suitsugaaside ja PCBdega kokku lööbed, kehakaalu- kasutamast sead- jäätmepõletusega. peamiselt neid langus, reprodukt- meid, mis sisal-
jahutusvedelikena ja trafo- ning kondensaatoriõlide segudes). PCB-sid leidub peamiselt trafodes ja kondensaatorites. Üldjuhul sisaldavad kõik kondensaatorid, mis on toodetud ajavahemikul 1930- 1980, PCB-sid.PCBd on väga toksilised ühendid, kantserogeensed, ja neil on kalduvus biomagnifitseeruda ökoloogilistes toiduahelates. Samuti on nad veekeskkonnas väga püsivad. Kuna PCB-d on kantserogeensed on nad seetõttu ohtlikud inimese tervisele. Nad võivad sattuda inimorganismi hingamis- ja neeluteede või naha kaudu. Dioksiinid ja PCBd on äärmiselt vastupidavad keemilisele ja bioloogilisele lagunemisele ning säilivad seetõttu keskkonnas ja kogunevad sööda- ja toiduahelasse. Üle 90% inimeste kokkupuutest dioksiiniga tuleneb toiduainetest, sh loomse päritoluga toiduained annavad tavaliselt kuni 80% üldisest kokkupuutest. Loomad saavad dioksiine peamiselt söötadest. Seetõttu tekitavad söödad ja mõnel juhul pinnas muret kui võimalikud dioksiiniallikad
annaabi.ee 
