Oraalplaadi ektoderm on otseses kontaktis neutraalse ektodermiga (aju ektoderm) ning need kaks ektodermi interakteeruvad, moodustades Rathe tasku areneb hüpofüüsi näärmeline osa (selle neutraalne osa areneb vaheajust) · Neel (neelutaskud ja mis neist areneb) Neel järgneb suuõõnele. See kujuneb ekto-, meso- ja endodermist, moodustades neelukaared ja taskud. Neelutaskud neelu endodermaalne osa, imetajatel on 4 paari neelutaskuid. Neist areneb: 1. paar keskkõrva kuulmekanalid/ õõnsused, kuulmetõri 2. paar mandlite areng; paari ühinemisel mood allapoole kilpnääre 3. paar tüümus ja 1.paar kõrvalkilpnäärmeid 4. paar 2.paar kõralkilpnäärmeid · Seedekulgla kujuneb endo- ja mesodermi vastastikusele signalisatsioonile. Soole endoderm ekspresseerib esmalt Shh-d, mis spetsialiseerib ümbritsevat mesodermi ekspresseerima Hox-e
Suu/neel Imetajatel hambad ja süljenäärmed ning eesmised maitsepungad on ektodermi päritolu, samas tagumised maitsepungad ja osa tagumisi süljenäärmeid endodermi päritolu 48 Suuõõnele järgneb neel. Neelu piirkonnas kujuneb ektodermist, mesodermist ja endodermist lõpus/neelukaared ja lõpus/neelutaskud Neelu endodermaalne osa on lõpus/neelutaskud Imetajatel 4 paari lõpus/neelutaskuid 1. paarist neelutaskutest kujunevad keskkõrva trummiõõs ja kuulmetõri (ühendab keskkõrva neeluga) 2. paarist neelutaskutest –moodustuvad kurgumandlid 3. paar neelutaskuid annab aluse tüümusele (harkelund) ja 1. paarile kõrvalkilpnäärmetele (parathormoon – Ca/P ainevahetus) 4. paarist moodustuvad 2. paar kõrvalkilpnäärmeid (osadel loomadel panustab 4. paar neelutaskuid natuke ka tüümusesse).
4 paari). Esimesest paarist lõpustaskutest kujunevad kuulmetõrved, teine paar lõpustaskuid kasvab kinni, täitub lümfaatilise koega ja moodustab kurgumandlid. Kolmanda ja neljanda lõpustasku dorsaalsed osad arenevad tüümuseks ja ventraalsed osad neljaks kõrvalkilpnäärme sagaraks. Viimased liituvad kilpnäärmega, mille alge sopistub välja kolmanda ja neljanda neelutasku paari vahel. Neelutaskud paiknevad neelukaarte vahel, 1.paar neelutaskuid paikneb organismis kõige anterioossemalt. Seedekulgla areng Seedekulgla osad on söögitoru, magu, peensool, jämesool. Endoderm moodustab seedekulgla sisevoodri. Splanhilisest mesodermist pärinevad lihased soolte ümber. Sool lõpeb esialgu endodermaalses kloaagis. Kui kloaak jaguneb põieks ja rektaalseks piirkonnaks, siis sool ühineb rektaalse osaga. Tekib sopistis, mis puutub kokku
annaabi.ee 
