TEO TOITUMINE TEO SEEDEELUNDKOND ALGAB SUUAVAGA , MILLELE JÄRGNEB NEEL . NEELU ESIMESES OSAS ON HÕÕREL , MILLEGA TEOD SÖÖVAD TAIMSET TOITU . NEELULE JÄRGNEVAD MAGU JA SOOLTORU , MIS LÕPPEVAD PÄRAKUGA . TIGUDE HINGAMINE MAISMAA TEOD HINGAVAD KOPSUDEGA , VEES ELUTSEVAD TEOD KOPSUDE JA LÕPUSTEGA . TIGUDE TÄHTSUS ENAMIK TIGUSID TOITUB TAIMEDEST , NAD ISE ON TOIDUKS PALJUDELE LOOMADELE . OSA TIGUSID ON PARASIITIDE VAHEPEREHEMED . MÕNED TEOD ON KA SÖÖDAVAD INIMESTE JAOKS . TIGUSID NIMETATAKSE KÕHTJALGSETEKS . TIGUDEL ON AVATUD VERERINGE . TEOD ON LIITSUGULISED . V IINAMÄETIGU ON LOODUSKAITSE ALL .
4. üldtoimega ehk veremürgid (näiteks sinihape) Mürkaine suure kontsentratsiooni korral kannatanu kukub ja kaotab teadvuse. Tekivad krambid, algavad hingamise ja südametegevuse häired, millele järgneb kesknärvisüsteemi halvatus. Surm saabub mõsne minuti jooksul. 5. ärritava toimega mürgid (näiteks adamsiit, CS, CN, CR, DA, DC) Sellesse gruppi kuulub suhteliselt palju keemilisi ühendeid. Kõik nad avaldavad toimet limaskestadele - silmadele, ninale, neelule, kopsudele, kutsudes esile närviärrituse. ärritusained jagunevad lakrimaatoriteks, mis kutsuvad esile pisarate voolu, ja sterniitideks, mis ärritavad hingamisteid. Nad tekitavad tugeva kõha või aevastamise, millele mõnikord lisandub iiveldus ja peavalu. 6. psühhotroopsed mürgid (näiteks BZ, LSD 25) psühhotroopsed mürgid on kas depressiivse, stimuleeriva või hallutsinogeense toimega. Psühhokeemilised ained mõjutavad inimese
Hingamiselundkond aitab vabaneda organismi elutegevuse käigus tekkinud süsihappegaasist. Hingamiselundkond varustab organismi eluks vajaliku hapnikuga. Õhu liikumise teid nimetatakse organismi hingamisteedeks. Need koosnevad ninaõõnest, neelust, kõrist, hingetorust, kopsutorudest ja kopsusombukestest ehk alveoolidest. Ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. Sissehingatavas õhus leidub haigutekitajaid ja need põhjustavad nina, neelu ja kõripõletikke. Neelule järgneb kõri, mille alaosas asuvad häälekurrud. Häälekurdude vahele jääb häälepilu. Seda läbiv õhk paneb need võnkuma, tekib hääl. Meestel on madalam hääl kui naistel. Kõrist liigub õhk hingetorusse, mis jaguneb kaheks haruks. Nii ninaõõnes kui hingetorus on imeväikesed karvakesed, mis lükkavad tolmuosakesi ja mikroobe väljapoole. Hingetorust saame tolmu välja köhides. Hingetoru kopsu suunduvad harud on kopsutorud ehk bronhid
Toitepinge polaarsus Toiteallika plusspoolus Toiteallika miinuspoolus ühendatakse transistori neeluga. ühendatakse transistori neeluga. Neeluvoolu Kokkuleppeline voolusuund Kokkuleppeline voolusuund kokkuleppeline suund kulgeb neelult lättele. kulgeb lättelt neelule. pn-siirdega FET Neeluvool on nullväärtusega Neeluvool on nullväärtusega (väljatransistor) tüürpingel väga suur ning seetõttu tüürpingel väga suur ning on vaja tööpunkti nihutada seetõttu on vaja tööpunkti sulgereziimi suunas. Selleks tuleb nihutada sulgereziimi suunas. paisule anda lätte suhtes Selleks tuleb paisule anda lätte
Kanali ja paisu vahel kujuneb laengukandjaist vaene ja seetõttu suure takistusega pn-siire. Siirde laius kasvab teatavasti koos sellele rakendatava vastupingega. Et väljatransistoris on pais legeeritud palju tugevamini kui kanal ja et kanal on väga õhuke (mõni kuni mõnikümmend mikormeetrit), siis p-tüüpi paisule kanali suhtes negatiivse pinge andmisel laieneb siire kanalisse. järelikult kanali voolu läbilaskev ristlõige väheneb. Kui rakendada n-kalali korral neelule positiivne pinge, saabki negatiivse paisupinge muutmisega tüürida kanalit läbivate elektronide arvu, seega neeluvoolu. Siirde laius kasvab neelus suunas, sest kanalit läbiva voolu tekitatud pingelang tõstab neelupoolses kanaliosas siirde vastupinget. Neeluvool on suurm, kui paisu ja lätte vahel pinget pole. Mida negatiivsem pinge n- kanaliga transistori paisule anda, seda nõrgemaks jääb neeluvool.
Teema 3 Pooljuhtseadised 24 Võimendusreziimis peab ka siin lähtetööpunkt paiknema väljundtunnusjoonte sirges osas. Selleks on vaja, et neelupinge UDS >3...5V, kuna siis on neeluvool ID määratud üksnes paisupingega UGS. Lähtetööpunkti eelpingestamise viis oleneb väljatransistori puhul transistori liigist (pn- siirdega, formeeritud paisuga ja indutseeritud paisuga väljatransistor). pn-siirdega väljatransistori neelule ja paisule tuleb rakendada vastandpolaarsed pinged. Et seda tüüpi väljatransistori parameetrid sõltuvad temperatuurist vähe (neeluvool temperatuuri tõustes väheneb ülimalt 3% 10° kohta), siis võib kasutada lihtsaimat automaatse eelpingestuse lülitust takisti RS abil, nagu elektronlambi puhul seda katoodtakistiga tehakse (joonis 6.7 a). Siis osutub nkanaliga transistoris pais lättest negatiivsemaks: paisul on takisti RG kaudu üldjuhtme potentsiaal, kuid läte on
annaabi.ee 
