hapnikusisalduse langust kuni 0,5 mg/l. Looduslik areaal hõlmab Ida-Aasias Venemaa ja Hiina piiril paikneva Amuuri jõe kesk- ja alamjooksu ja sellest jõest lõuna poole jäävaid siseveekogusid kuni Põhja-Vietnamini. Tema elupaigast on tulnud ka nimi, mis viitab Amuuri jõele. Toitumine ja kasv Maimueas toiduks zooplankton ja põhjaloomad, aga ka vetikaid. Maimueast väljajõudnuna peaaegu eranditult ainult kõrgem taimestik. Toidu peenestamiseks kasutab tugevaid neeluhambaid. Lühikese sooltoru ja tselluloosi lagundava ensüümi puudumise tõttu on valgeamuuri seedimise efektiivsus suhteliselt madal. Samuti puuduvad tema soolestikust sümbioosis elavad mikroorganismid, kes suudaksid tselluloosi lagundada. Seeduv osa taimedest ei ületa 50%. Parasvöötmes elavatest kaladest kõige taimetoidulisem kala. Energiavajaduse rahuldamiseks peab sööma suure koguse veetaimi; täiskasvanuna sööb päevas kolm korda niipalju, kui ta ise kaalub
eristada? Selleks anname järgnevata jooniste näol mõningaid juhendeid . Joonistel on kalade üldkuju edasi antud punktiirjoonega, liigilise kuuluvuse määramiseks olulised kehaosad aga pideva joonega. Liikide eristamise aluseks on püütud võtta võimalikult kergesti tähelepandavad välistunnused. Mõnikord sellest siiski ei piisa ja kindluse mõttes tuleb sooritada ka lihtsamaid operatsioone , et kätte saada kala esimest lõpusekaart, neeluhambaid või teisi luid. Selleks on aga tarvis vaid taskunuga, näpitsaid ja natuke näpuosavust ning kannatlikkust. Ka ei riku niisugune toiming kuigivõrd kala välisilmet. Lõpusekaare nõgusal siseküljel asetseb rida luukepikesi-lõpusepiisid, nende arv ja välimus on paljude kalaliikide eristamisel üheks kindlamaks tunnuseks. Karplaste liigilise kuuluvuse kindlakstegemisel aitavad tõhusalt kaasa neeluhambad. Need paiknevad lõpusekaarte taga sirbikujuliste neeluluude küljes