Sümptomid: väsimus, kaalukaotus, köha, öine higistamine, rögas võib esineda verd ja mäda (ei pruugi). • Ekstrapulmonaalne tuberkuloos hematogeensel levikul algse replikatsiooniperioodi ajal (immuunkompromiteeritutel, ravimata) diagnostika. • Rakulise immuunsuse määramine nahatestidega (PPD) – aga meil 99,5% BCG saanud, diagnostika komplitseeritud. Probleemid ka areaktiivse organismi korral (kontrolliks Candida). • Mikroskoopia – Ziehl-Neelsen või fluorestsents. • Bakteriaalsed külvid (hommikusest rögast, lastel mao aspiraadist) – kasvavad 3-4 nädalat, uutes puljongites 2 nädalat. Esialgne identifikatsioon koloonia morfoloogia järgi, lõplik biokeemiliselt. • PCR ei ole veel efektiivne (palju mükobaktereid) Ravi ja profülaktika. Ravi pikk, mitme preparaadiga: isoniasiid, etambutool, rifampitsiin, pürasinamiid jt.
organismis. B. Mikrobioloogiline diagnoosimine 1. Algmaterjali mikroskoopiline uurimine. Eesmärk: mikroorganismi morfoloogia kindlaksmääramine ja organismipoolse põletikulise reaktsiooni olemasolu määramine. Klinitsistile antakse orienteeriv vastus. Algma- terjal kantakse esemeklaasile, fikseeritakse leegil või alkoholiga, värvitakse vastavalt otsitavatele mikroorgani- smidele mõne spetsiaalse värvimismeetodi järgi (metüleensinine, akridiinoranž, Gram, Ziehl-Neelsen, Giemsa, tušimeetod jt.) ja uuritakse mikroskoobiga (valgus-, faaskontrast-, pimeväli-, fluorestsentsmikroskoopia). Regist- reeritakse mikroorganismide värvumine, näit. Gram (+) või Gram (–), nende kuju, kihnu, eoste, inklusioonide olemasolu, suurus, asetus omavahel ja organismi rakkude suhtes. Hinnatakse rakulise reaktsiooni iseloomu (koe- rakud, granulo-, lümfo- ja monotsüüdid), põletiku esinemist. 2. Haigustekitaja isoleerimine ja identifitseerimine
annaabi.ee 
