Toit kulgeb soolde piki ripsmevagu neelu põhjas. Seedimine maksjätketes. Pärak keha lõpus. Kaks suurt pikiveresoont. Torunefriidid. Närvirõngast neelu ümber lähtuvad selgmine (suurem) ning kõhtmine närvitüvi. Lahksoolised. Väline viljastamine; täis- või vaegmoone ripsmelise vastsega. Sulgpeased (Pterobranchia): Koloonialised mereloomad, kes elavad enamasti pehme seinaga torudes nagu hüdralaadsed või sammalloomad. Limanaha rakud üheripsmelised (neelhingseil on mitme ripsmega). Loomikud võivad olla varre kaudu omavahel ühenduses, või ka üksinda ringi liikuda. Kehaosad: kärss ehk suukilp, mis eritab maja seina ja mille abil saab majas libisedes kulgeda; kaelus, millele kinnitub 2- 8 paari sulgjaid haarmeid, igaühe küljes palju kombitsaid; kere, mille alguses on üks paar lõpuspilusid (ühel perekonnal puuduvad). Sool pöördub tagant taas ette; pärak on suu ligidal. Filtreerivad kombitsate abil planktonit. Lahksoolised
hingamisvesi. Toit kulgeb soolde piki ripsmevagu neelu põhjas. Seedimine maksjätketes. Pärak keha lõpus. Kaks suurt pikiveresoont. Närvirõngast neelu ümber lähtuvad selgmine (suurem) ning kõhtmine närvitüvi. Lahksoolised. Väline viljastamine; täis- või vaegmoone ripsmelise vastsega N: lukiuss. Sulgpeased koloonialised mereloomad, kes elavad enamasti pehme seinaga torudes nagu hüdralaadsed või sammalloomad. Limanaha rakud üheripsmelised (neelhingseil on mitme ripsmega). Loomikud võivad olla varre kaudu omavahel ühenduses, või ka üksinda ringi liikuda. Kehaosad: kärss ehk suukilp, mis eritab maja seina ja mille abil saab majas libisedes kulgeda; kaelus, millele kinnitub 2-8 paari sulgjaid haarmeid, igaühe küljes palju kombitsaid; kere, mille alguses on üks paar lõpuspilusid. Sool pöördub tagant taas ette; pärak on suu ligidal. Filtreerivad kombitsate abil planktonit.Lahksoolised. Mune hautakse algul torudes
annaabi.ee 
