Kuna ükski lahusti ei ole läbipaistev võivad proovi ja lahusti max-d ja min-d kattuda. Lahustiks on süsiniktetrakloriid CCl4, kloroform CHCl3, diklorometaan CH2Cl2; kasutatakse konts lahuseid. Lahusekiht küvetis on väga õhuke, kuni mm-ni. Kõveti opt.pinnad on valmistatud analoogsest materjalist nagu optika. Enimleevinud meetod on uuritava proovi IR-spektri võrdlemine standardaine spektriga. Aine konts tuleb valida selline et suurima neeldumismax kohal jääks optiline läbitavus vahemikku 5-25%. Saab uuuritava aine tuvastada farmakopöas, avaldatud IP-spektri abil. Spektrofotomeeter tuleb kalibreerida, et vältida vigu. Kontrollimiseks kasutatakse 35µm paksuse polüstüreenkile standardspektrit. Tänapäeval kasutatakse infrapunaspektrofotomeetrites interferentsi. See on saadud mitte otsese mõõtmise teel, vaid Fourier transformatsiooni teel. Tulemus saadakse arvutuslikul teel. Ei lahutada
Nimetatakse ka valgeks valguseks (selline valgus, mida meie näeme). Kõik sünteesivad organismid kohandavad oma valgust neelavaid pigmente nii, et oleksid võimelised neelama erinevaid komponente valgusspektrist (just siis seda osa, mis nende elupaiga sügavusse jõuab). Sarnaselt eukarüootsetele sisaldavad alfaklorofülli ka tsüaanobakterid, purpursed sisaldavad bakteroklorofülli, nende neelamiskarakteristikud erinevad vetikate omadest. Neeldumismax on 830-920nm. Hingamine Protsess, kus orgaanilised ained (süsivesikud) oksüdeeritakse veeks ja CO 2'ks. Saab toimuda pidevalt, ei olene valgusest. Ainus protsess, mida ei saa peatada. Glükoos+ hapnik=süsinikdioksiid+vesi Produtseeritava energia hulk oleneb algmaterjalist. 1 moolist rasvast saab 9959 kilodzauli energiat. 1 moolist glükoosist aga 2870 kilodzauli. Seega annavad sama koguse juures rasvad tunduvalt rohkem energiat.
annaabi.ee 
