lambilt lähtunud kiirgus. Aatom-spektrofotomeetriat kasutatakse keemiliste elementide (peamiselt metallide) kvalitatiivseks ja kvantitatiivseks analüüsiks. On teistest selleks otstarbeks kasutatavatest meetoditest kiirem ja praktiliselt ei nõua proovi eeltöötlust, kuna reeglina üks element ei sega teise määramist ning neid on võimali korraga määrata ühes proovis. I=Io*e-kcl D=log Io/I I neelava kihi läbinud kiirgus e - logaritmalus k kiirguse neeldumiskoefitsient neeldumisjoone keskel c neelava komponendi kontsentratsioon l neelava kihi läbimõõt Mõõtmist mõjutab ionisatsioon: ioonide kiirgamisvõime ja ioonide võime neelata kiirgust erineb aatomite omast, keemiliste ühendite teke, mitteselektiivne neeldumine. Lõpptulemuse saame, nagu spektrofotomeetrias, kasutades kas standardaineid, tehes kalibratsioonigraafiku (3 standardit, uuritav proov jääb standardite keskele). Sobib kitsaks rakenduseks, kuid selles väga spetsiifiline. 3.KROMATOGRAAFIA
Leegis kõrge temperatuuri toimel vesi aurustub, järelejäänud tahked ained sulavad, aurustuvad ning atomiseeruvad . Proovis mingi konkreetse elemendi määramiseks suunatakse leegile kiirgus, mille kvantide energia vastab täpselt vastava elemendi mõnele ergastusenergiale (kuna kõigil elementidel on palju erinevaid ergastunud olekuid, siis on ka palju erinevaid ergastusenergiaid). Teiste sõnadega: kiirguse kiirgusjoone lainepikkus langeb täpselt kokku uuritava elemendi mõne neeldumisjoone lainepikkusega. Sellist kiirgust saadakse niinimetatud õõneskatoodlambi abil. Leegis asuvad aatomid neelavad seda kiirgust ning ergastuvad. Seetõttu on kiirguse intensiivsus peale leegi läbimist madalam kui enne leeki sisenemist. Kiirguse intensiivsus väheneb seda rohkem, mida rohkem on leegis selle elemendi aatomeid. Kiirguse vähenemist kirjeldab matemaatiliselt Beeri seadus. Beeri seadus on ka kvantitatiivse määramise aluseks.
annaabi.ee 
