avab välise vooluringi. Sissekäigud- maksmata läbi minnes kaob, vool,relee suleb uksed. 14. Valguse dualism (millal avalduvad kvant ja millal lainelised omadused)? Laineomadused avalduvad rohkem siis, kui lainepikkus on suur. Kvantomadused avalduvad rohkem siis, kui lainepikkus on väike. Kvantopt käsitleb valgust kui osakeste voogu.P hüpotees:osakestena e footonitena käitub valgus kiirgam ja neeldum. Fotoefekt- valguse toimel lüüakse ainest välja elektrone.1)väljalöödud elektronide arv sõltub valguslaine intensiivsusest 2)väljalöödud elektronide kiirus sõltub valguse sagedusest.Fteooria:Ainele langeva footoni energia mõjul tuuakse elektron pinnale ja antakse talle kin.energia.Fotoefekt ei toimu,kui väljumistöö on suurem kui footoni energia(hf < A)Punapiir on väikseim sagedus, mille korral toimub fotoefekt.Footon on valgusosake e valguskvant
nimetama radioaktiivkiirguseks (ld radio 'kiirgan'; activus 'toimekas'). Eraldunud radioaktiivkiirgus jagunes elektriväljas kolmeks ja kiirguskomponente hakati tähistama ja nimetama kreeka tähtedega. Kiirgus koosneb kolmest osast: 1. 1. -kiirgus on positiivse laenguga osakeste (heeliumi aatomite tuumade) voog. Need on suhteliselt suure massiga osakesed, mis liiguvad võrreldes valguse kiirusega aeglaselt umbes 30000 km/s. Osake neeldum kegesti juba paberilehes, riides või nahas. 2. 2. -kiirgus kujutab endast negatiivse laenguga osakeste (elektronide) voogu, mis liigub kiirusega umbes 180000 km/s. -kiirgus on suurema läbitunimisvõimega kui -kiirgus. -kiirgus neeldub 3mm paksuses alumiiniumfooliumis. 3. 3. -kiirgus on elektromagnetkiirgus, mis on röngtenkiirgusest väiksema lainepikkusega ja koosneb suure energiaga -kvantidest. Need liiguvad valguse
- (t)+OH (l). 41. Keemilise reaktsiooni toimumise põhitunnus. Ekso- ja endotermilised reaktsioonid (näited). Kütteväärtus. Hessi seadus. Kuidas arvutatakse reaktsiooni soojusefekti?... Keemiline reaktsioon on protsess, kus tekib uus aine ja selle käigus peab tekkima vähemalt üks ja katkema vähemalt üks side. Põhitunnus: igale keem reakts kaasneb kas energia eraldumine või neeldumine, enamasti soojusena (ekso H, nt H2+Cl2=2HCl+ 92,3 kDm) või neeldum (endo H, nt N2+O22NO90,4kDm). Suletud süst energia kiirgumise korral süsteem soojeneb ja vastupidi. Entalpia püsival rõhul toim protsessi soojusefekt (kJ). Põlemissoojus on aine täielikul põlemisel eralduv soojushulk, praktikas: kütteväärtus (naftal 10400- 11000kcal/kg, suhkur 3940, puit 2700- 4500, turvas 2000-5900, põlevkivi 1500-8200, diiselkütus 10000- 10700, etanool 60007000 kcal/kg)
annaabi.ee 
