Võin näiteks tuua Taimaa(olen ise ka seal käinud). Täiesti õõvastav vaatepilt, kõik haiseb, maas on prussakad jne. Siis võtame näiteks Eesti, Eesti on küll tunduvalt etem, kuid mitte nii hea, kui ta olla võiks. Päris paljud inimesed viskavas maha prügi, kas siis ei viitsita prügikastini minna või siis noorte seas on ''popp'' visata prügi maha. Eriliselt kahju on mul nendest lindudest, kes siis maha visatud nätsu hakkavad sööma(arvates, et see on sai) ja siis seda neelatavad ja hiljem surevad piineldes. Sama asi ka kilekottidega ja kilepakenditega, linnud ja loomad söövad neid ja hiljem surevad piineldes. Toon nüüd näiteks Austraalia(olen ise ka seal viibinud). Võin absouluutselt õelda, et seal nii puhas, et ise ka ei usu. Mitte KORDAGI ma ei märkanud prügi, ega ka mingit jäänust maas. Üldiselt kõige räpasemad riigid on need soojad Aafrika ümbrused jne. Samuti ka India on maru räpane, vaatasin ka ühte
Elektronvolt (eV) on energia, mille omandab elektron, läbides elektriväljas potentsiaalide vahet 1 volt. eV = 1,60 * 10^-19 J 6. Mida peab aatomiga tegema, et ta saavutaks kõrgema energiataseme? Miks? Aatomi kõrgema energiataseme saavutamiseks on vaja aatomit ergastada, et tal oleks mida välja kiirata. 7. Kas aatomid saavad vastu võtta igasugust energia hulka? Põhjenda. Ei, aatomid saavad energiat vastu võtta vaid kindlate osade kaupa. Kõik neelatavad energia kogused peavad jääma kindlate energiatasemete vahedele. 8. Mis on interferents? Mis on difraktsioon? Interferents on kahe või enama ühesuguse lainepikkuse kokkujooks, mis tekitab uue lainemustri. Difraktsioon on aga nähtus, mille puhul laine paindub ümber takistuste. 9. Kirjelda lühidalt, millest järeldub, et elektronid omavad laineloomust? Elektronid siirduvad energiatasemete vahel, mida kajastavad spektrid, niisiis peaksid
2. Heterotroofsete arhebakterite ühel rühmal tekkis fagotsütoosi võime, tekkis loomne toitumine, sest toitu oli vähem. Tekkis raku sisetoes ja liikumine toidu ümber, loivamine ja amööbne liikumine. Seediti väike osa saagist. 3. Nälja piiril elades võis saaki neelates oma seedimise ja kaitsevõimega raskusi tekkida, seedimata võis jääda saagi kromosoom, mis võis liituda organismi enda omaga. Tekkisid hulgakromosoomsed rakud, mis olid effektiivsemad ja raskemini neelatavad. Hakkas kujunema mitoos. Kiskja-saak suhe muutus sümbioosiks. 4. Üksikud hulgakromosoomilised algeukarüoodid neelasid mõnikord ka teineteist ning kuna neil olid juba tasakaalustatud kromosoomid, mis sobisid omavahel, siis said nad veel paremaks rakuks. Nii võis tekkida suguline protsess. 5. Kui algkarüoot oli endasse liitnud enamuse võimalikke kasulikke geene, polnud nende lisandumine enam kasulik. Oma kromosoomide kaitseks tekkis tuumamembraan.
annaabi.ee 
