Happesuse põhjal. Hüdrolüütiline happesus- H8,2 , näitab mulla neelamiskompleksi kuuluvate vesinikioonide hulka. On oluliselt suurem kui akt happesus ja asendushappesus. Kasutatakse lubjatarbe arvutamisel . Lubajatbe määramise viisid: Akti.happesus- lubjatakse mulla mille ph on väiksem kui 5,5 Lõimis- mida raskem lõimis seda rohkem lubiväetist Kaltsiumi,magneesiumi suhe Küllastusaste-näitab neeldunud vesinike osakaalu mulla neelamismahutavuses. Küllastusaste alla 50% vajab muld lupjamist. Indikaatortaimed Mullaprof.ehitus- selgelt väljakujunenud leethorisont näitab happelist mulda. Karbonaatsus- kihisemine 10%soolhappega vitab lupjamise vajadusele Ammooniumlämmastiku määramine käib lisades 10%NaOh lahust. Katseklaasi kuumutamisel eraldub hais. Lenduv ammoniaak püütakse Kjendahli destillatsiooniaparaadis kinni kindla koguse happega ja tagasitiitrimise teel määratakse lenduva ammoniaagi hulk mahtanalüütiliselt
suuremat hulka toitaineid ta suudab neelata. Rohkem sisaldavad kolloide huumusrikkad peeneteralised kasvupinnased (savi- ja liivsavimullad) tänu neid moodustavate osakeste väikesele läbimõõdule; seetõttu on sellistes pinnastes kolloidide summaarne eripind väga suur. Nii näiteks on jämedateraliste liivmuldade neelamismahutavus alla 10 me/100g, peeneteraliste savimuldade neelamismahutavus 10 … 40 me/100g ja turbamuldadel 100 … 250 me/100 g. Suur varieeruvus turbamuldade neelamismahutavuses sõltub turba lagunemisastmest (vähelagunenud turbad neelavad vähem ning maksimaalselt lagunenud neelavad rohkem). Neeldunud katioonide koostisest sõltuvad kasvupinnase füüsikalis-keemilised omadused ja 2+ 2+ + + + struktuur. Kui kasvupinnas sisaldab rohkelt neeldunud aluseid (Ca , Mg , K , Na , NH4 ), on tema reaktsioon neutraalne või aluseline. Pinnased, mis sisaldavad rohkesti vesinik- ja
annaabi.ee 
