Sekretoorne osa – süljenäärmed. X uitnärv (n.vagus) – motoorne osa (vöötlihased –pehme suulagi, neel ja kõri; silelihased – rindker ja kõhuõõne organid, trahhea, bronhid, söögitoru, magu, peensool, jämesoole ülemine osa). Vasomotoorne osa – südametegevust aeglustav. Sensoorne – tundlikkus neelust, kõrist, kuulmekäigust, siseorganitest. Sekretoorne - süljenäärmed, magu, pankreas. Nende kahe kahjustus – bulbaarparalüüs (düsartia, düsfaagia e neelamishalvatus, keele atroofia, kurgurefleksi ei vallandu. Pseudobulbaarparalüüs – kliiniliselt sarane, keele atroofiat ei ole, kurgurefleks säilinud. XII keelealune närv (n.hypoglossus) – motoorne (kõik keelelihased, ainult vastaspoolne kortikaalne innervatsioon). Kahjustus – perifeerne - keelelihaste halvatus, keel atroofiline, fastikulatsioonid. Tsentraalne – keelelihaste halvatus, ühepoolsel kahjustusel keel viltu, atroofiat ei ole. IV plokinärv (n.trochlearis) – perifeerne närv ristub
vasomotoorne südametegevust aeglustav; sensoorne osa: tundlikkus neelust, kõrist, kuulmekäigust, siseorganitest; sekretoorne osa: süljenäärmed, magu, pankreas. XII keelealune närv : motoorne- kõik keelelihased ja ainult vastaspoolne kortikaalne innervatsioon. Bulbaarrühma kraniaalnärvid ja kahjustused BULBAARPARALÜÜS sündroom, mis esineb IX, X ja XII kraniaalnärvi poolt innerveeritavate lihaste nõrkus või halvatus. Esineb neelamishalvatus, afoonia või düsfoonia, keele atroofia, düsfaagia, hääle kähisemine, nasaalne hääl, kurgukaare kaldumine, madal või puuduv kurgurefleks, keelelihaste nõrkus, keele atroofia ja fastsikulatsioonid. Bulbaarparalüüsi korral on haige eluohtlikus seisundis. Tuleb teha trahheostoomia ja haiget kunstlikult toita. Bulbaarparalüüsi tuleb eristada pseudobulbaarparalüüsist, mis esineb kortikonukleaartrakti kahepoolsel kahjustusel. Sel juhul
annaabi.ee 
