piirkonda, kus asub vestibulaaraparaat – need on poolringkanalid ja esik – nende ärritus võib tekkida kiikumisel või üles-alla liikumisel, merehaigus, kinetoosid. Oksendamisele eelneb iiveldus. Kiiritus. Kiiritushaiguste esimeseks tunnuseks on tugev iiveldus ja oksendamine. Sel juhul peab kasutama ravimeid, mis okserefleks pidurdavad. Oksendamise korral toimub mao seinte lihaste kokkutõmme ja söögitoru vastupidine peristaltika (neelamisele vastupidine), sulgub ka epiclottis (mis katab hingetoru). Oksendamist võib käsitleda kui katsefunktsiooni – nt liigsöömise või mürgistuse korral. Tugeva oksendamisekorral võib kaasneda ka sapieritus. Tugeva oksendamisega kaasneb ka suur vedelikukaotus, mida tuleb hiljem joogiga kompenseerida. ERITUMINE Eirutselunditeks on: 1) kuseerituselundid 2) nahk (meie eraldi ei käsitle) 3) hingamiselundid (meie ei käsitle) 4) seedeelundkond (meie ei käsitle)
Sõltuvus: harva, psüühiline. Akuutsed sümptomid Kohe pärast sissehingamist avalduvad eufooria, optilised ja akustilised hallutsinatsioonid, sõrmede värisemine ja silmavärinad (nüstagm). Nendest häiretest võivad areneda koordinatsiooniprobleemid, ebaselge taju, psühhoos, krambihood ja kooma. Südames tekitavad ained rütmihäireid. Veresoonte laienemisega kaasneb vererõhu langus ja peavalu. Naha või limaskestaga kokku puutudes tekitavad need ained tugevaid söövitushaavu ning neelamisele järgneb mürgistus. Vedelal kujul lahustite sissehingamisel võib tekkida raskesti ravitav bensiinipneumoonia. 388 Kroonilised sümptomid Kuna sissehingatavad ained hävitavad otseselt rakke, võivad tekkida ajukahjustus ja sügav dementsus, perifeersete närvide, vere, maksa ja neerude (neerukivid) kahjustus. Kroonilised tarbijad on emotsionaalselt väga ebastabiilsed. Ravi Esmatähtsal kohal on enesekaitse meetmete rakendamine, sest aurustunud ainete tõttu võib õhk