sest see on kaasaegsem ja mugavam elupaik. Leemet ja tema perekond ei mõtelnudki metsast lahkuda, sest ka nende esivanemad on aastasadu metsas elanud. Metsast lahkudes unustaksid nad õigepea ussikeele, millega saab loomadega kõnelda ja neid kuuletuma sundida, aga nemad ei ole nõus vanu tavasid ja uskumusi eemale tõukama ning koos teistega külla minna. Leemeti suurim soov oli näha Põhjakonn taevalaotuses lendamas ja raudmehi alla neelamas. Külla minnes oleks ta pidanud sellele unistusele selja pöörama aga seda ta ei suutnud teha. Kuigi ta sisimas teadis, et Põhjakonn ei ärka enam kunagi ei löönud ta käega- lootus sureb viimasena. Külarahvas seevastu muutis oma traditsioone ja uskumusi, sest aeg muutus ja nemad nägid tulevikku külaelus, mitte pimedas paksus metsas ootamas Põhjakonna. Ühel põlvkonnal on sarnased veendumused, elukogemused, harjumused ja tavad, mis on omandatud ühesugustes ajaloolistes oludes
(Roland, 2004) Inimesed kipuvad võtma unenägusid kui enesestmõistetavaid nähtusi ja me ei süvene neisse eriti, kuid unenägude sisu teadvustamisel võime iseendi kohta palju teada saada ja arendada intuitsiooni. Unenäod on sageli pakkunud lahendusi teaduslikele mõistatustele. Pärast kuudepikkust vaimset pingutust avastas keemik Friedrich Kekulé (1829-1896) benseeni molekulaarstruktuuri, tõlgendades unenägu, milles ta nägi maotaolisi aatomiaheliad oma saba neelamas (benseeni molekulaarstruktuur on ringikujuliselt suletud süsinikuahel). Unenägusid on oma tegevuses usaldanud ka füüsik Niels Bohr, keemik Albert Szent-Gyorgy, kirjanik Graham Greene; ka Mendelejevi tabel olevat unes kokku pandud. (Matt, 2004) Soovituslik harjutus ülemeeleliste võimete ja tundlikkuse ergutamiseks on unenäopäeviku pidamine. Selleks pannakse voodi kõrvale päevik koos kirjutusvahendiga ning ärgates
annaabi.ee 
