Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"neelajaga" - 7 õppematerjali

Tuumafüüsika
2
odt

Tuumafüüsika

Suurema energia puhul paiskab prooton tuumast järjest rohkem osakesi välja ning lõhub tuuma kildudeks. 5) 1. Suurtes tuumades on alati neutronid ülekaalus ja lõhustumisel ei saa vabaneda mitu prootonit. 2. Tütartuumast vabanedes ei saa prooton nii palju energiat, et ta saaks läheneda suurele tuumale. Ehk peab olema vähemalt kriitiline mass ainet või peegelduvad pinnased, mille pealt aatomiosakesed põrkuksid. 6) Töötingimused reaktoris muutuvad pidevalt. Kütuse hulk väheneb. Neelajaga saab paljunemistegurit reguleerida. 7) Kiirendite abil on antud osakestele palju suuremaid energiaid kui on saavutatud gaasi kuumutamisega. 8) Sest tavalisel tuumapommil on kütuse-poolkerade mass piiratud, kuid termotuumkütust saab paigutada pommi piiramatult. 9) Ei sõltu. Tähtis on alg-ja lõpp-tuumade seoseenergia

Füüsika → Füüsika
1 allalaadimist
Simon Holt- Neelatud
1
doc

Simon Holt "Neelatud"

Aaron läheb sinna. Regina ja aaron teevad katsed neelajaid näha, kuid nad ei näe neid.. Nad ei usu neelajatesse enam üldse. Kuid kui Regina väikevend Henry hakkab veidralt käituma, Saab Reginale selgeks, et need olendid eksisteerivad ka väljaspool seda päevikut. Regina koos Aaroni ja Ebeniga hakkavad otsima rohkem infot selle päeviku kirjutaja kohta. Nad leiavad ta nime ja siis elukoha. Seal majas, kus see naine elama peaks, kohtuvad Regina, Aaron ja eben esimest korda neelajaga.. Reginale saab seal majas olles selgeks, kuidas neelajaid petta ja neid hävitada, nimelt, oma hirmudest tuleb üle olla. Ta hakkab vastu neelajale, kes on ta venna sees. Ta üritab oma venda päästa ja sellega satub ta oma venna mõttemaailma ja Henry suurematesse hirmudesse. Ta otsib sealt päris henryt. Lõpuks ta leiab oma venna ja nad suunduvad tagasi pärismaailma. Nende kehad olid väljas, lume sees, niikaua kuni nad mõttemaailmas olid. Nende kehad

Kirjandus → Kirjandus
55 allalaadimist
Tuumafüüsika spikker
1
docx

Tuumafüüsika spikker

prootoneid- väikestel energiatel toimub elastne põrge, suurematel energiatel paiskab prooton tuumast järjest rohkem osakesi välja, lõhub tuuma kildudeks. Ahelreaktsioon ei saa toimuda prootonite toimel, sest tuumades on alati neutronite ülekaal, lõhustumisel ei saa vabandeda prootonid ja kulonilise tõukumise tõttu on prootonil vähe võimalusi lähendeda uuele tuumale. Reaktor ei saa töötada ilma neelajata, sest töötingimused reaktoris muutuvad pidevalt, kütuse hulk väheneb ning neelajaga saab paljunemistegurit reguleerida. Tuumapommi võimendamise asemel ehitatakse vesinikupommi, sest tuumapommis on kütuse-poolkerade mass piiratud(kriitiline mass), alanud reaktsioon jätkub muutumatu kiirusega, vesinukupommis tekkinud energia ületab sadu kordi tuumapommi võimsuse. Energiasaagis ei sõltu konkreetsest ahelast, tähtis on vaid alg- ja lõpp-tuumade seoseeneriga. termotuumareaktori eelised lõhustumisreaktori ees- kütuse küllus ja radioaktiivsete

Füüsika → Füüsika
8 allalaadimist
Tuumafüüsika KT
1
doc

Tuumafüüsika KT

6. uumar.isel.Väikestel energiatel toim elastne põrge, edasi tekib tuum Z->Z+1. Suurematel energiatel paiskab prooton tuumast järjest enam osakesi välja, lõhub tumma kildudeks 7.1)suurtes tuumades on alati neutronite ülekaal, lõhustumisel ei saa vabaneda prootoneid.2)kulonilise tõukumise tõttu on prootonil vähe võimalusi läheneda uuele tuumale8.Tööting. reaktoris muut. Pidevalt.Kütusehulk väh, Neelajaga saab paljunemistegurit regul.10.Ei sõltu, täthis on alg-lõpp-tuumade seosenergia11.eelised: kütuse küllus, rad.jääkide puudumine

Füüsika → Füüsika
12 allalaadimist
KORDAMINE FÜÜSIKA KONTROLLTÖÖKS-TUUMAFÜÜSIKA
3
docx

KORDAMINE FÜÜSIKA KONTROLLTÖÖKS „TUUMAFÜÜSIKA“

pommis sisalduva "tuumalõhkeaine" mass olema suurem kriitilisest massist Ahelreaktsioon vältimiseks soovimatul hetkel peab transportimise ajal olema "tuumalõhkeaine" mass kriitilisest väiksem ning muutuma kriitilisest massist suuremaks plahvatuse hetkel. Tuumareaktori tööpõhimõte: Tuleb vähendada neutronite kasutut neeldumist põhimassis ­ selleks kasutatakse aeglustajat. Niiviisi jääb rohkem neutroneid ahelreaksiooni tarvis, mida juhitakse neelajaga. Reaksiooni kiirust reguleeritakse juhtvarrastega. Peale selle on reaktoris ka torustik, milles tsirkuleeriv vesi kannab tekkiva soojuse reaktorist välja.

Füüsika → Füüsika
21 allalaadimist
füüüsika
1
odt

füüüsika

ahelatpidi. Kas energiasaagis sõltub ka konkreetsest ahelast? *Ei sõltu. Tähtis on alg-ja lõpp-tuumade seoseenergia 9.Miks ehitatakse termotuuma- ehk vesinikupomme selle asemel, et suurendada tavalise tuumapommi võimsust? *Sest vesinikupommi plahvatus ületab sadu kordi tavalise tuumapommi võimsuse 8.Miks ei saa reaktor töötada ilma neelajata *Töötingimused reaktoris muutuvad pidevalt. Kütuse hulk väheneb. Neelajaga saab paljunemistegurit reguleerida. 7.Nimetaga 2 põhjust, miks ei saa ahelreaktsioon toimuda prootonite toimel. *Suurtes tuumades on alati neutronite ülekaal, lõhustamisel ei saa vabaneda prootoneid *Kulonilise tõukumise tõttu on prootonil vähe võimalusi läheneda uuele tuumale 6.Kuidas muutub tuumareaktsiooni iseloom, kui selle tekitamiseks rakendada järjest suurema energia prootoneid? *Väikestel energiatel toimub elastne põrge, edasi tekib tuum Z->Z+1

Füüsika → Füüsika
42 allalaadimist
Elektroonilised laevajuhtimisseadmed konspekt
210
docx

Elektroonilised laevajuhtimisseadmed konspekt

keskjoont täisnurga all, siis peab pilude asetus kitsa ja laia lainejuhi seinal olema erinev. Tegelikult asuvad malekorras poole lainepikkuse kaugusel üksteisest, kaldu ühele ja teisele poole. Pilude arv ja antenni pikkus määrava antenni suunakarakteristiku laiuse rõhttasandis. Pilude ette asetatakse metallvõre, mille ülesandeks on elektrivälja püstkomponendi vähendamine. Võre vähendab ka sademete mõju vastuvõtul. Lainejuht lõpeb neelajaga – keraamika seguga täidetud ja 45 kraadise nurga all paigutatud kinnine lainejuhi ots, mis ei kiirga energiat tagasi, vaid muundab selle soojuseks. Püsttasandis määrab suunakarakteristiku laiuse ruupor. Ruupor suletakse ülikõrgsageduse dielektrikuga, mis on 3,2 cm pikkusega lainetele läbipaistev. Antenni ümberlülitid Laeva raadiolokaatorites kasutatakse sondeerivate impulsside väljakiirgamiseks ja objektilt peegeldunud kajasignaalide vastuvõtmiseks

Merendus → Laevandus
39 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun