katoliiklane tappis süütu naise. Võtab mõõga ja raiub ta läbi, kuigi ta on ka katoliiklane. Ta leiab, et see on julm ja kole, mis toimub. Katoliiklased tungisid kaasa hugenottide linnale, ilma, et nad midagi halba oleks teinud. Ka George tungib, sest täidab oma kohust. Vastakuti satuvad vennad, nüüd ei saa enam pooli valida. Mõlemad peavad oma kohust täita ja tulemuseks on, et Bernard tapab Georgi. 1829 ilmus novell ,,Tamango". Tamango on neegripealik. Merimee kritiseerib siin valge mehe tsivilisatsiooni ja seda, kuidas ta orjastab. Aga ka siin on kaks poolt: 1. valged suruvad neegreid alla ja orjastavad jne. 2. ka neegrid ise olid selles süüdi. Neegrid püüdsid teisi neegreid (oma vaenlasi) ja müüsid valgetele. Nii, et ka neegrid ise ei olnud süüst puhtad ja käitusid omasugustega halvasti. Saatuse irooniaga satub Tamango ise ka valgete kätte ning ka teda on ootamas orjastaatus. Orjad saadetakse laevale
novellikirjanik. Sündis Pariisis kunstnike perekonnas ning tänu sellele oli ka ise väga hea joonistaja. Ta on arvustanud väga palju kunsti. Terve oma elu töötas muinsuskaitseinspektorina Pariisis. Debüütaastal kirjutas ta teose ,,Clara Gazuli teater'' Novell ,,Mateo Falcone,, ilmus 1829 Ta on veel kirjutanud romaani ,,Charles 9-nda ajastu kroonika'' ning ,,Tamango'' , mis on sihitud orjuse ning valgete orjapealike vastu. Tamango on neegripealik. Raamatu põhiteema on kriitika kodaniku orjakaubanduse vastu. Merimee on palju kirjutanud psühholoogilisi novelle. Käsitleb oma teosest inimest ja ühiskonda. Peab oluliseks sündmust, sest see määrab peategelase sisemise konflikti. Enamus dramaatilised. Merimee oli ka hea lavastaja ning hea inimhinge tundja. Oli väga detailne kujutaja. Tema teostes on tegevuskohad eksootilised: Korsika, Hispaania jne.