rakendasid neegrimuusikale iseloomulikke jooni. Muusika alal oli otsustavaks dzässi eelastmete, näiteks ragtime mõju, millega algas afro-ameerika muusika sissetung euroopa muusikasse. Rhytm and blues on ameerika musta elanikkonna muusika. Ehtne bluus oli ameerika laiema avalikkuse tähelepanust kõrvale jäänud. Bluusid kõlasid vaid maal või linnade neegrigetodes. Ameerika valge elanikkond sellest muusikast ei hoolinud, sellesse suhtuti kui alaväärtuslikku neegrimuusikasse. 40-ndatel aastate lõpul hakkasid traditsioonilisele bluusile lisanduma kaasakiskuvamad rütmid. Üks selle suuna muusik oli John Lee Hooker (1893- 1958). Lisaks lauljakuulsusele hinnati teda kui silmapaistvalt head kitarristi. Lisaks bluusile sai rütm ja bluus mõjutusi veel ühest varasemast muusikaliigist. Selleks oli gospel. Gospel oli ja on ka praegu sarnaselt spirituaalile neegrikoguduse kirikulaul. Sellest kujunes välja väljaspool jumalateenistust esitatav kontsertlaul
keskpaiga muusika. Nagu nähtub nimetusest, oli selles muusikaliigis kaks komponenti- rütm ja blues. Ehtne blues oli ameerika laiema avalikkuse tähelepanust kõrvale jäänud. Bluesid kõlasid vaid maal ja linnade neegrigetodes. Mõned heliplaadifirmad neid siiski ka salvestasid, kuid ostjateks olid ainult mustad. Ameerika valge elanikkond seda muusikat ei ostnud, sest sellesse suhtuti kui rassimuusikasse (race music), alaväärtuslikku neegrimuusikasse. (Muusikutega toimunud juhtumused Ojakäär “P opm uusika” lk. 102.) Taolisi heliplaate hakati nimetama koguni rassiplaatideks (race records). Neljakümnendate aastate lõpul hakkasid traditsioonilisele bluusile lisanduma kaasakiskuvad rütmid. Üks sellise suuna mõjukas muusik oli John Lee Hooker (1948 aastal tehtud plaadilt laul “Boogie chillen”- e. k. “B oo gie lapsed”). Tooni andev bluesiviljeleja oli ka Big Bill Broonzy (1893- 1958). Suur Bill (Big Bill)
annaabi.ee 
