tantsusuunda. Tango juured ulatuvad sügavale sajandite hämarusse, mistõttu arvamused tema päritolu kohta on paljudes üksikasjades erinevad. Liites kokku autoriteetsemate tantsuajaloo uurijate seisukohad näib, et tango on kolme ajalukku kadunud tantsu tangano, habaneera ja miljonga hübriid. Vanimaks neist kolmast oli Aafrika päritoluga tangano, mis saabus Kuubale ja Haiitilile 18. sajandi alguses koos neegerorjadega. 1940. aastate alguses oli foktrott kindlalt kõige populaarsem tants. Hiljem hakkas fokstrott arenema kahes suunas: aeglasem aeglane fokstrott ja kiirem quickstep. Pärit on fokstrott Põhja-Ameerikast, loojaks peetakse Harry Fox´i, kes kasutas seda tantsu oma etendustes.Tantsu esitati esmakordselt 1914. aastal. Standardtantse saab õppida näiteks Revalia Tantskoolis, mis on Eesti vanim võistlus- ja seltskonnatantsu kool
Indiaanlaste massiline surevus haiguste, aga ka enesetappude tagajärjel tekitasid peagi tööjõupuuduse. Vältimaks indiaanlaste väljasuremist, algatas dominikaani preester Bartolomé de Las Casas (1474 1566) idee hakata tööjõuna Ameerikasse sisse tooma neegerorje Aafrikast. 1510. aastal algaski neegerorjade vedu üle Atlandi ookeani. Juba 16. saj. lõpuks ületas musta rassi kuuluv elanikkond Ameerikas valgete arvu. Juhtiv osa kaubanduses neegerorjadega kuulus Portugalile, kelle valduses olid Aafrika lääneranniku alad Kongo jõe suue, Senegambia ja Ginea. Kõige kiiremini hävis indiaani elanikkond Kariibi mere saartel. Seevastu Lõuna-Ameerika mandri lõunaosa Hispaania valdustes, tänapäeva Argentiina ja Paraguai alal, mis valdavalt kuulusid katoliku kirikule, kehtestati tolle aja kohta üllatavalt humaanne koloniaalseadustik, mis nägi ette kaheksatunnilise tööpäeva ning sätestas töötervishoiu nõuded