üks keerd (keskläbimõõdu d2 järgi) pinnaks, mutter aga asendada liuguriga. Liuguri tõusule mööda kaldpinda vastab mutri liikumine keermel. Teoreetilisest mehaanikast on teada, et kaldpinna ja liuguri vahel mõjuv jõud R kujutab endast normaaljõu ja hõõrdejõu resultanti ning on kallutatud normaali n-n suhtes hõõrdenurga võrra. Neetliite arvutus Välisjõudude mõjul võib neetliide puruneda, kusjuures needid lõigatakse läbi, lehti ja neete muljutakse või leht rebeneb neediavaga nõrgestatud ristlõikes. Võimaliku purunemise iseloom määrab kindlaks õmbluseelementide tugevusarvutuse metoodika. Neetimisel surub neet lehed kokku, mistõttu nihutusjõud P esinemisel tekib lehtede vahel hõõrdejõud. Kuid hõõrdejõu suuruse kindlaksmääramine neetõmbluses on raske ning seepärast seda ei arvestata. Arvutustes eeldatakse, et needi varb täidab ava täielikult ning väldib detailide omavahelist nihkumist. Samuti oletatakse, et väliskoormus jaotub neetide
4.4.2. Neetliide 4.4.2.1. Neetliite kvaliteet Neetliites takistab koormuse mõjudes detailide liikumist (Joon. 4.13): · detailidevaheline hõõrdejõud (needi tõmbejõu tõttu tekkinud hõõrdumine); · needi lõiketugevus (needi purunemisoht lõikel); · detailide ja needi muljumistugevus (needi ja detailide plastilise deformatsiooni oht kontaktialades); · ühendatud detailide tõmbetugevus (neediavaga nõrgestatud detailide purunemisoht pikkel). Needi lõige Detailide muljumine Detaili pike F F F F F F F F
4.4.2. Neetliide 4.4.2.1. Neetliite kvaliteet Neetliites takistab koormuse mõjudes detailide liikumist (Joon. 4.13): · detailidevaheline hõõrdejõud (needi tõmbejõu tõttu tekkinud hõõrdumine); · needi lõiketugevus (needi purunemisoht lõikel); · detailide ja needi muljumistugevus (needi ja detailide plastilise deformatsiooni oht kontaktialades); · ühendatud detailide tõmbetugevus (neediavaga nõrgestatud detailide purunemisoht pikkel). Needi lõige Detailide muljumine Detaili pike F F F F F F F F