see seaduspärasus on pigem meie uskumus. Kui valge piljardikuul annab löögi punasele, siis meie esimene mulje on valge kuuli veeremine punase suunas ning teine mulje on punase kuuli põrkumine ettepoole, kuid põhjus-tagajärge ennast meil oma meeltega pole küll kuidagi võimalik tajuda. Seega kausaalsuse on inimene ise loonud ning lõppkokkuvõttes põhineb see usul. Kahe piljardikuuli vahel toimuvat pole meil võimalik tajuda. See on üksnes nednevaheline nähtus. Hume leiab, et inimestena oleme niivõrd harjunud sellega, et üks asi järgneb teisele. Näiteks see, et kui lasen kivi käest lahti, siis see kukub maha. Ma olen iga kord väga veendunud, et see maha kukub, kuid ma ei saa kogeda, miks see maha kukub, st ma ei ole võimeline kogema põhjuslikkust ennast. Kui viskaksin kivi õhku ja see maha ei langeks, vaid jääks paariks minutiks õhku, siis keda see rohkem jahmataks, kas teid või 10 kuu vanust last
Mind ennast ei ole võimalik tajuda, st endani ei küüni ma mitte kunagi ilma, et seda vahendaksid minu meeled, st midagi muud pole mul võimalik tajuda peale oma aistingute, seega on mõistus üks suur kimp meelepilte. Mind ei saa tajuda, ja kuna seda ei saa tajuda, siis puudub sellel ideel sisu.Pole alust väita, et see, mis toimus minevikus, toimub ka tulevikus.Kahe piljardikuuli vahel toimuvat pole meil võimalik tajuda. See on üksnes nednevaheline nähtus.Inimestena oleme niivõrd harjunud sellega, et üks asi järgneb teiseleInimese uskumustesüsteem põhineb harjumusel ja taval.Miks usume, et tuli annab soojust ja vesi värskendab? Selle pärast, et meie jaoks on lihtsalt raske teisiti mõelda.Põhjuslikkus on reaalne vaid uskumustes ehk arvamustes. Kausaalne tagajärjesuhe on mõistuse looming, mis põhineb harjumusel ja taval. Kõik reeglipärasused ja seaduspärasused on inimese mõistuse looming