Süntaks, sõnajärg muutub vormistatumaks, enne oli vaba a) Indikatiivi kasutuse laienemine (nt. kaudne kõne) b) KL Accusativus cum infinitivo (Credimus te mentiri) → analüütiline konstruktsioon: credimus quod mentiris. c) Sõnajärje stabiliseerumine Leksika a) Paljud KL sõnad kaovad kasutusest, nt. ferre (“kandma”) → (ad)portare (cf. pr. porter). b) sõnade tähenduse kitsenemine (nt. unione “pärl” > pr. oignon “sibul”; necare “tapma” > “lämmatama” > “uputama”, cf. pr. noyer) c) sõnade tähenduse laienemine (satione “külviaeg” > ajaperiood, aastaaeg, cf. pr. saison). d) metafoorid, nt. testa “savipott” → “pea”, cf. pr. tête 30. Prantsuse keele esimesed kirjalikud mälestised ja kirjakeele kujunemine Serments de Strasbourg (Strasbourg’i vanded) 14. veebruar 842. Kõikidet romaani keeltest kõige varasem dokument.
umbmäärane artikkel) Süntaks, sõnajärg muutub vormistatumaks, enne oli vaba a) Indikatiivi kasutuse laienemine (nt. kaudne kõne) b) KL Accusativus cum infinitivo (Credimus te mentiri) analüütiline konstruktsioon: credimus quod mentiris. c) Sõnajärje stabiliseerumine Leksika a) Paljud KL sõnad kaovad kasutusest, nt. ferre ("kandma") (ad)portare (cf. pr. porter). b) sõnade tähenduse kitsenemine (nt. unione "pärl" > pr. oignon "sibul"; necare "tapma" > "lämmatama" > "uputama", cf. pr. noyer) c) sõnade tähenduse laienemine (satione "külviaeg" > ajaperiood, aastaaeg, cf. pr. saison). d) metafoorid, nt. testa "savipott" "pea", cf. pr. tête Prantsuse keel Serments de Strasbourg (Strasbourg'i vanded) 14. veebruar 842. Kõikidet romaani keeltest kõige varasem dokument. Karl Suure pojapojad Karl Paljaspea (prantsusmaa) (Charles le Chauve), Saksa Ludwig (Louis le Germanique),
annaabi.ee 
