Põgenes mägedes, olid jälitajad, üks jälitajatest lasi noole selga (alt poolt). Ötzi võis vahepeal ka jää seest välja sulada. Sulamise käigus võis muljuda saada, mille tõttu olid ribiluud katki. Ötzi Bolzano (Bozen) muuseumis Mõni arheoloogiline avastus võib tekitada palju tähelepanu ja huvi: Ötži kujuga tatoveeringud, suveniirid, Ötzi õlu jne. Nebra prontsketas Saksamaalt (u 1800 eKr). Ehitatud ka muuseum Nebras, kus eksponeeritakse Nebra taevaketast. Stonehenge – funktsioon: inimesed pidasid neid kive oluliseks, arvates, et need võimaldavad parandada haigusi. Käidi neid kive kummardamas. Need kivid on toodud kaugelt. Tegemist on eriliste sambakividega, mida igalt poolt loodusest ei leia. Eesti pronksiaeg 1800 – 500 e.Kr Vanem pronksiaeg 1800 – 1100 e.Kr Polegi asukohti. Mõned pronks esemed: Odaots Muhu saarelt – üks
Ketta kehad on kullast. Leiukohas viidi läbi kaevamised, leiti veel palju huvitavaid pronkiaegseid esemeid. Ketta vanuseks 1600 eKr. Läbimõõt 32 cm. ( Alguses öeldi, et see on võltsing.) Seda kasutati taeva vaatlemiseks, oli midagi kalendrilaatset, sellega üritati paika panda pöörpäevi. Omanikuks võis olla šamaan, kes jälgis taeva liikumist. Kaared on selleks, et talvist ja suvist pööripäeva paika panna. Ketas on arvatavasti nebras tehtud. Analüüsid näitasid esialgu, et pronks pärineb austria alalt ja kuld karpaatidest. Värsked andmed ütlevad, et kuld pärineb Kagu – Inglismaalt. Stonehenge oli pronksiaja objektidest kuulsaim. Uurimislugu ulatub 17. sajandisse. Seda on peetud oluliseks paigaks ja välja pakutud erinevaid kasutusviise. Põhiosa on tehtud pronkiajal, ehkki on mitu ehitusjärku. Suuremad blokid on 4 m kõrgused. Esimesed ehitised tehti 3000 eKr, kraav ja väiksemad süvendid