väljvaate mataks ja tervet riikidevahelist liiklust takistaks. Ka merepiir omab varjukülgi – näiteks Uus-Meremaa, kus ta on täielikult isoleeriv. 7. Maailma asustamine inimese poolt Maailma asustamine out-of-Afrika. 2,1 milj aastat tagasi tekkinud Homo Habilis oli paikne. I Laine 2 milj – 200 000 a tagasi tekkinud Homo Erectus oli püstine inimene → Heidelbergi inimene → Neandertaallased. 300 000- 30 000 a tagasi tekkinud Homo Neandertalis Euroopas. II Laine Tarkinimene Homo Sapiens rändas välja esimest korda 125 000 a tagasi. III Laine – Tarkinimene Homo Sapiens Sapiens rändas teist korda Aafrikast välja 85 000 a tagasi --» Kromanjooni inimene Euroopas 40 000 a tagasi. Heidelbergi inimese jäänuseid on leitud mitmelt poolt Euroopast: Saksamaalt, Hispaaniast, Itaaliast, Prantsusmaalt. Neandertaallastest on aga väga palju jälgi leitud: Homo Sapiensi ränne:
Jaava saarelt Solo jõe kaldalt. Leitud ahvinimene oli u 165 cm pikk, pikliku peaga, umbes 900cm³ koljumahuga. Nimetati ta püstiseks ahvinimeseks. 1929. a. leiti Hiinas Pekingi lähedal kolju, selle omanik ristiti pekingi hiina inimeseks. Et ta ei erinenud kuigivõrd püstisest ahvinimesest nimetasid antropoloogid teda nüüd pekingi ahvinimeseks. Esimene tõeline inimene neandertali inimene. 1856.a. leiti Saksamaal Düsseldorfi lähedal Neandertalis luud, mille põhjal tehti kindlaks inimese olemasolu. Hiljem on neandertali inimese luid leitud peale Euroopa veel Aafrikas ja Aasias. Ta elas rohkem kui 100000 aastat tagasi, oli lühikest kasvu, jässakas, tugevate lihastega ja suure peaga. Pidas jahti, elas koobastes, keha kattis loomanahkadega. U. 50000 aastat tagasi ilmus neandertali inimese asemele uus liik inimesi, kes temast selgelt erinesid: ajukolju oli kõrgem ja kumeram, laup püstisem, lõuats tugevasti
annaabi.ee 
