teisi homo populatsioone. Jälgides meie eellaste rida, ilmus järgmisena h.erectus, kes asus liha sööma, laiendades sellega oluliselt toiduvalikut ning muutes toitumise efektiivsemaks/( temaga algas aju kiire kasv). Aja jooksul arenesid relvad keerulisemaks, ajumaht suurenes kiirelt. Arenes sotsiaalne käitumine ja vist ka abstraktne mõtlemine (algelised rituaalid). Erectus jagunes tõenäoliselt mitmeks haruks, millest üks oli h.heidelbergensis, kes omakorda jagunes neandertaallaseks( saduaastaid paralleelselt arenenud liik) ja h.sapiens'iks. 5. geneetiline triiv, selle mõju evolutsioonile. GT ja neutraalne evol. Teooria *juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris *on juhuslik *pole kindlat suunda *alus:juhuslikkus viljastumisel, kus edasi läheb vaid osa genofondist *loodusõnnetused allesjäänud isendite struktuur on erinev eelnenud terve populatsiooni omast *toime:vähendab geneetilist muutlikkust väikestes populatsioonides ja suurendab
I Esiajalugu 1.1. Inimese kujunemine Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased. Peaaju arenedes kujunes australopiteekus. On leitud vaid Aafrikast. Umbes 2,5 mln aasta eest kujunes Aafrikas osav inimene. Oskasid valmistada tööriistu. Järgmiseks unumese arengu etapiks oli sirginimene (homo erectus). On leitud Aafrikast, Euroopast ja Aasiast. Pikka aega peeti inimese eelkäijateks neandertaallaseks. Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Neandertaallased surid lõplikult välja umbes 30 000 aastat tagasi. Tark inimene arendas kõnet. Inimeste põhitegevuseks oli küttimine, korilus ning kalapüük. Arvati, et igal inimesel, loomal ja loodusobjektil on hing. Tekkis kunst: koopamaal ning pisiskulptuur. Esimene metall, mida tundma õpiti, oli vask, mis oli aga pehme. Hiljem lisati vasele tina ja saadi pronks umbes 2500aastat e.Kr. Umbes 1300 e.Kr
annaabi.ee 
