2.2. Nüüdisinimene: Arvatavasti u 200 tuhat aastat tagasi kujunes Aafrikas uus, tänapäeval ainus hominiidide liik homo sapiens (e nüüdisinimene). Lähis-Ida kaudu jõudsid nüüdisinimesed Aasiasse ja Euroopasse (u 45 tuh a tagasi), asustasid Austraalia ning jõudsid üle Beringi väina kohal oleva maasilla kaudu Põhja-Ameerikasse. Pikka aega eksisteerisid inimese paralleelsed arenguliinid - neanderatallased ja nüüdisinimesed Euraasias üheaegselt. Umbes 30 tuh a tagasi surid neandertaallased teadmata põhjustel järk-järgult välja. Nüüdisinimeste eluviis oli neandertallaste omaga suhteliselt sarnane. Elatuti suurte imetajate küttimisest (mammutid jt suurulukid), tegeleti koriluse ja kalapüügiga. Erinevalt neandertalllastest asustati ka tasandikupiirkondi ja koobaste kõrval elati mammutiluudest või puidust karkassiga
eesimesesd maalimised. sel ajal oli kunstiks vaid värvidega mängimine. jahiti bumerangidega. euroopa vaimad kunstiteosed, on tarbekunsti alla kuuluvad ehted, mida on leitud arvukalt vahemere piirkonnast (karbid+pael jne.). selliseid merekarbitükke on leitud tohutult ja vanuseks pakutakse kuni 40 000 aastat. euroopa homo sapiensi nimetatakse kromanjooni koopa järgi kromanjoonlasteks. nad jõuavad euroopasse 40 000 aastat tagasi. 30 000 aastat tagasi, kaovad viimased neanderatallased euroopast ja maalt, nad tapeti kromanjoonlsate poolt. probleemiks osutus neile nende aeglane mõistus, homo sapiensi aju oli palju suurem ja keerulisema ajuehitusega. neandertallalne ei osanud naerda, puudusid vastavad lihased. paleoliitikumi kunsti peaosa moodustavad euroopast leitud koopamaalingud, tuli jääaeg. inimesed taandusid koobastesse, jääkilp ulatus pariisini. paleoliitikumi lõpus oli ~150
annaabi.ee 
