sarnased biokeemilised ainevahetusereaktsioonid (metabolism).4 Paljudel bakteritel on üks, kaks või rohkem vibureid. Tavaliselt puuduvad viburid patogeensetel bakteritel. Bakterite viburite läbimõõt on 2030 nanomeetrit, pikkus keskmiselt 10 mikromeetrit. Viburid koosnevad erilisest valgust flagelliinist. 5 Nende teadmistega mõistan paremini bakterite olemust. 1 Fredrickson jt 2004, 70 2 Wikipedia WWW, 2011 3 Sears 2005, 11 4 Nealson 1999, 29 5 Bardy jt 2003, 149 4 Hüpotees Hüpotees on, et kõige bakteriterohkem ukselink kodukeskkonnas on; 1)tualettruumi uks. Sellele järgneb; 2)Sissekäigu uks, kuna võib eeldada, et enne tuppa sisenemist ei pesta käsi ja väliskeskkonnas on toimunud kokkupuuteid erinevate mustade pindade ja objektidega, nt bussis käepidemest kinni hoitud. Ning viimasena;
Hulgatunnetuse abil võivad bakterid reguleerida erinevaid protsesse, nagu biofilmi moodustumine, DNA ülekanne, virulentsuse kujunemine, 128 antiboiootikumiresistentsus, autolüüs, oksüdatiivse stressi talumine, liikuvus, metaboolne aktiivsus, antibiootikumide süntees. Hulgatunnetus on levinud nii patogeensete kui ka kommensantsete bakterite hulgas. Meremikrobioloogid Nealson, Patt ja Hastings avastasid hulgatunnetuse 1970. aastal. Hulgatunnetus kirjeldati mutualistlikul bakteril Vibrio fischeri'l, mis piisava bakteritiheduse korral oli võimeline sisse lülitama lutsiferaasi ekspressiooni ning hakkama helendama. V. fischeri'l on kaks eluvormi planktiline ning kinnitununa kalmaari (Euprymna scolopes) valguselundis. Planktilised rakud ei helenda, samas kui kalmaari valguselundis bakterid on võimelised helendama
annaabi.ee 
