mis arvestavad ka "k~overust". Joone "k~overust", t¨apsemini kumerust v~oi n~ogu- sust, iseloomustab teist j¨arku tuletis (sellest tuleb l¨ahemalt juttu §4.4). Seega, kui ~onnestuks konstrueeritavasse l¨ahendisse u ¨le kanda ka esialgse funktsiooni artus, st kui l¨ahendi P (x) puhul kehtiks seos P (a) = f (x) teise tuletise v¨a¨ f (a), siis saaksime joone "k~overuse" teatud m~ottes s¨ailitada. Kahjuks li- neaarne l¨ahend selleks ei sobi, sest lineaarse funktsiooni teine tuletis on alati 81 null. Seega peame kasutusele v~otma v¨ahemalt teise astme ehk ruutpol¨ unoomid. Funktsiooni f (x) ruutl¨ahend punkti x = a u ¨mbruses ruutfunktsioon P2 (x), mis rahuldab j¨argmisi tingimusi:
mis arvestavad ka "k~overust". Joone "k~overust", t¨apsemini kumerust v~oi n~ogu- sust, iseloomustab teist j¨arku tuletis (sellest tuleb l¨ahemalt juttu §4.4). Seega, kui ~onnestuks konstrueeritavasse l¨ahendisse u ¨le kanda ka esialgse funktsiooni f (x) teise tuletise v¨a¨artus, st kui l¨ahendi P (x) puhul kehtiks seos P (a) = f (a), siis saaksime joone "k~overuse" teatud m~ottes s¨ailitada. Kahjuks li- neaarne l¨ahend selleks ei sobi, sest lineaarse funktsiooni teine tuletis on alati 81 null. Seega peame kasutusele v~otma v¨ahemalt teise astme ehk ruutpol¨ unoomid. Funktsiooni f (x) ruutl¨ahend punkti x = a u ¨mbruses ruutfunktsioon P2 (x), mis rahuldab j¨argmisi tingimusi:
annaabi.ee 
