Õhuründerelvad Luure- ja ründelennuk SU-24 Strateegiline pommitaja TU-22 Strateegiline transportlennuk IL 76 Luure- ja ründelennuk SU-24 · Tüüp: Luure ja ründelennuk · Ehitaja: Suhhoi · Pärito lumaa: NSVL · Aas ta: Esmalend 1970 · Su-24 Fencer (eesti k. vehkleja) oli NSVL'i keerukaim ja tehnoloogiliselt arenenuim igailma luure- ja ründelennuk 1970ndail ja 80ndail Su-24 Andmed: · Max. s tardimas s :39 700 kg · Mo o to r:2X 7666 kg tõukejõudu, turboreaktiiv · Max. kiirus :1340 km/h merepinnal 1550 km/h · Le nnulag i:11000 m · Le nnukaug us :560 km lahingseades (3000 kg relvastust) · Me e s ko nd:2liiget: piloot, relvasüsteemide ohvitser Põnevat: · 1964. aastal välja antud nõuete kohaselt pidi lennuk olema võimeline lendama iga ilmaga, ülehelikiire väikestel kõrgustel, väga täpse navigasiooni- ja pommitamistäpsusega. · Lisaks sooviti lühikest hoojooksu. Senised õhujõudude...
Kaitserüüde ja ründerelvade areng Koostajad: Janno Õunpuu, Janar Tänak 10A Kaitserüüde areng Frangi riigi ajal kasutasid rüütlid enda kaitseks soomusrüüd. Soomusrüü koosnes väikestest metallplaadikestest, mis olid kinnitatud neetidega nahkjaki välispinnale. Kaitserüüde areng Ristisõdades hakati soomusrüü asemel eelistama õhku läbilaskvat rõngassärki ja rõngaspükse. Rõngassärk ja püksid koosnesid omavahel ühendatud väikestest metallrõngastest. Et rõngasrüüs mitte ülekuumeneda, tõmmati sellele peale pikk valge mantel, millel oli ordu embleem. Kaitserüüde areng Kuna rõngasrüü ei andnud päris tõhusat kaitset, (tugev mõõgalöök või odatorge võis selle purustada, saledad vibu- või ammunooleotsad tungisid aga tihti rõngaste vahelt läbi) siis hakati 13.saj teisel poolel täiendavaks kaitseks kinnitama mantlite siseküljele neetide abil väik...
kuuluvust. Näiteks teatud inimesed ei tohtinud mingeid relvasid omada. On teada ka näiteks, et mõõkadele on omistatud nimesid, kuna see oli ikkagi väga oluline ese. Neist on kirjutatud isegi ülistuslaule. Eesti kohta neid konkreetseid fakte ei ole mõõkade kohta kinnitatud, kuid see võib olla täiesti võimalik. Oluliseks muinasaja relvastuse allikaks on ka taaskehastujad, kes taaslavastavad vanu lahinguid ning katsetavad neid relvi, millega omal ajal võideldi. Ründerelvad Lähirelvad Käepide Keskmine vars Pikk vars Kaugrelvad Viskerelvad Laskerelvad (laske- ja heitemasinad) – rühm relvi, mis on keerukama konstruktsiooniga. Kõige lihtsam neist on vibu, kuid see on ka teatud mõttes eriline, kuna seda peetakse juba primitiivseks masinaks, kuna vibu abil muudetakse üht liiki energiat teiseks. Kaitserelvad Kiiver Kilp Kaitserüü 9. september, teine loeng
annaabi.ee 
