,,Solome". Strauss jätkab kahe romantiku, Brahmsi ja Wragneri, liini. Orkestrikäsitluses taotletakse kõla jõudu ja erinevaid kõla värve. Kohati suurendati orkestri koosseisu. Väga oluliseks kujunesid vaskpillid ja dramaturgilised kontrastid. Strauss armastas programmilist muusikat. Ta eelistas zanrites sümfooniat, sümfoonilisi poeemi ja oopereid. Strauss on kirjutanud: · 17 ooperit (kuid "Ariadne Naxoselt" kahes versioonis), tähtsamad "Salome", "Elektra" · 2 balletti · 8 sümfoonilist poeemi · 2 sümfooniat (sisuliselt samuti sümfoonilised poeemid) + üks noorpõlvesümfoonia · Väikevorme orkestrile, kammermuusikat jne Straussi loomingust: · Varane looming mõjutatud Schumannist ja Brahmsist. Hiljem võtnud eeskuju Lisztist ja Wagnerist, saanud nende töö otseseks edasiviijaks
dateermisega ei saa määrata asulate vanust jms. Varapronksiaeg (2200- 1500 eKr) -Unêtice -kääpad, maa-alused laibamatuse -tasakirved, rantkirved Keskmine pronksiaeg (1500- 1350 eKr) -kääpad -pikendatud pistodad-> mõõgad,rapiirid, puked, palstavid (teadu kirved) Hilispronksiaeg (1350- 750 eKr) -urniväljad- põletusmatused -suured odaotsad,putke kirved, spiraalsõrmjsed, -ehtenõelad, turviseosad, pronksist nõud -kindlustatud asulad Naxoselt on leitud savist nõud, mis on Apenniini poolsaare (Türgi) pronksnõude koopia. Lerna kasvas suureks linnaks. Leidude seas on palju pitsateid, millega käsitöölised märgkstasid oma toodangut. Byblose laevad- sügava kiiluga laevad. Võtsid rohkem kaupa peale ja said kauem merel olla. Kreeta Minoiline periood Vanemate paleede aeg 2000/1950-1700/1600 eKr (Knossos )-> hetearhiline kultuur. Paleed ei kontrollinud suurt maa-ala enda ümber. Toimis lokaalsel tasandil asustustevaheline suhtlus