Sissejuhatus Käesoleva proseminaritöö eesmärgiks on anda ülevaade globaalse asukoha määramissüsteemist GPS. Varasemad materjalid antud teemal kipuvad olema liiga ülevaatlikud või mingit konkreetset tehnikat puudutavad. Antud töö sobib tutvustavaks materjaliks kõikidele asjahuvilistele oma teadmiste täiendamiseks. Töö jaguneb kolmeks põhimõtteliseks osaks. Esimeses osas tutvustatakse navigeerimisvahendeid, mida kasutati enne GPS-i. Teine osa on pühendatud GPS-ile. Siin tutvustan GPS-i ja tema tööpõhimõtteid, pikemalt peatun mõõtmismeetoditel. Uurin, millest tekivad vead mõõtmistel ja kui suured need olla võivad. Tutvustan ka mõningaid GPS-i kasutusvõimalusi igapäevaelus. Kolmanda osa tööst moodustab teiste positsioneerimissüsteemide lühitutvustus. Eellugu GPS-ile Juba ammustest aegadest on inimesed püüdnud leida usalduslikku
veebitööriistad, jne. Tingimused: kasutaja peab lehekülje erinevatele tsoonidele hõlpsalt juurde pääsema ja tsoonide sisu peab olema omavahel seotud (s.t kasutaja vajab antud lehekülje infosisu selget seostatust sellele leheküljele juhtiva navigeerimisteega). Probleem: kuidas lehekülg selliselt üles ehitada, et kasutaja hõlpsalt eristaks infosisu ja toetavat informatsiooni viimase all mõeldakse näiteks saidi äratuntavust, navigeerimisvahendeid, reklaami, jne. Lahendus: saidi kõigi lehekülgede ülesehitus peaks olema ühesugune, jaotatuna selgelt määratletud tsoonidesse, mis üksteisega ei kattu. Lehekülje struktuuri tavamuster näeb ette kolme selgelt eristuvat tsooni: · Pealkiri, mis sisaldab kõiki saidi identiteediga seotud iseloomustavaid elemente (logo, nimetus, jne), on tavaliselt paigutatud vasakule ülaserva. Mõnikord sisaldab see abivahendeid, näiteks metanavigeerimist. Kui pealkirjas
annaabi.ee 
