Palju raha nõuab ka VTS süsteemi planeerimine. Tekib loomulik küsimus kust finantseeritakse neid süsteeme? Lühike vastus oleks siin, et tarbija. Tavaliselt kontrollivad need VTS-süsteemid sadamate, raskendatud navigatsiooniliste piirkondade jms. juures olevaid alasid. Osades sadamates on lisatud uus sadamatasuliik -- VTS tariif. Samuti lisatakse VTS süsteemi kulud ka kanalites (nt. Kieli kanal- kui eraldi üksus) jms. raskendatud navigatsioonitingimustega kohtades (skäärid Stockholmi sadama juures - liiklemist kontrollib Rootsi Mereadministratsioon) võetavate tasude juurde. Mõnedes sadamates ei pruugita seda eraldi tasuna võtta, vaid ,laeva1iik1use koordineerimise osakonda finantseeritakse sadama tuludest (nt. Vanasadam). Kui aga sadama territoorium on küllaltki suur ning toimub tihe liiklus, siis on otstarbekas kehtestada sadamal eraldi VTS tariif. Järgmises tabelis on ära toodud VTS tariifid Rotterdami sadamas.
Tagamaks ohutut laevaliiklust tiheda laevaliiklusega La Manche'e ja Pa de Calais väinas määrati 1970 aastate paiku ära järgmised liiklussuunad: Atlandilt Põhja- merre suundvatel laevadel on soovitav kulgeda piki Prantsusmaa rannikut, laeva- del, mis liiguvad vastasssunas piki Inglismaapoolset rannikut. Sellisel juhul jää- vad väina keskel asuvad ohtlikud madalikud eraldama kahesuunalist laevaliiklust. Inglise kanal on üks keerulisema navigatsioonitingimustega väinu maailmas seda põhjustavad tihti esinevad tormid, udud, arvukad liivamadalikud ja võimsa tõusu - mõõna poolt tekitatud tugev hoovus. Seetõttu esineb väinas tihti laevade kokkupõrkeid või madalikule sõite. 21. La Pérouse'i väin ühendab Jaapani merd Ohhoota merega, eraldab Sahhalini saart Hokaido saarest. p 94 km l 43 km lvs 27 m 22. Magalhãesi väin ühendab Atlandi ookeani Vaikse ookeaniga, eraldab Tulemaa
annaabi.ee 
