PÕLISRAHVASTE ENESEANTROPOLOOGIA Keeleuurijate Edward Sapir ja Benjamin Lee Whorf´´I hüpotees oli, et mõtlemine tuleneb paljuski keelest. Käitumine ja mõtlemine tuleneb kasutatavast keelest. Ameerika kommunikatsiooni uurija S.Worth ja antropoloog J. Adair viisid läbi eksperimendi Navaho indiaanlaste seas. Valisid navahod kuna Adair oli enne neid juba uurinud ja nende kohta oli palju materjali. Andsid neile kaamerad kasutada. Eeldasid, et saavad teada, kas navahode filmikeel ja mõtlemiskeel on sarnane. Navahod filmisid 7 filmi. Projektis osalejad olid filmiga kui sellisega tuttavad. Worth ja Adair toovad välja, et enamus filmides olid pikad lõigud jalutamisest/liikumisest. Uurijad selgitavad liikumist navahode mõtlemisele omasena. Käitumises ei kajastu, aga on omane nende luulele ja legendidele. Navanhode keeles on palju liikumist väljendavaid verbe. Suurplaane nägudest eriti ei olnud, mis on kooskõlas käitumisega,
uraani kui ka naftat, ealt saadev tulu on aidanud hõimu tugevaks muutuda. Projekti eesmärgiks oli katsetada, mis juhtub kui anda kindlasse gruppi kuuluvatel inimestele kaamera ja lasta neil omal valikul teha film. (kõik olid valged kesklassi Ameeriklased) Et näha, kas nende filmikeel on teistugune, kas on seos mõtlemise ja filmitegemise vahel. Projektist võttis osa ka kultuuriekspert John Adair ja assistent Richard Chalfen. Navahode kohta oli olemas päris palju enograafilist materjali, oli uuritud erinevaid aspekte nende ekultuurilisest käitumisest. Loodeti, et kui on olemas toetav materjal siis see aitab hinnata erilise filmikeele olemasolu v siis mitteolemasolu. Kogukonnas elas u 600 inimest. Projekti valiti 7 inimest, 6 olid noored ja neil ei olnud kogemust filmitegmisega. Eesmärk ei olnud mitte niivõrd teada saada midagi uut kultuuri kohta vaid avastada kuidas Yamahod ise
annaabi.ee 
