ja kunstide arengule. Oleme näinud voorust põgenemas sedamööda, kuidas nende valgus meie silmapiirile tõuseb, ja sama nähtust on täheldatud kõikidel aegadel ja kõikides paikades. Vaadake Kreekat, mida asustasid kord kangelased, kes võitsid kaks korda Aasia: üks kord Trooja all, teine kord omaenese kodus. Sündiv kirjandus ei olnud veel toonud kõlvatust tema elanike südameisse; aga kunstide arengule järgnesid kiiresti kommete langus ja Makedoonia ike; ning alati õpetatud, alati nautlevale ja alati orisele Kreekale sai siitpeale osaks jätkuv isandate vahetus. Isegi kogu Demosthenese kõneosavus ei suutnud enam kunagi ellu äratada keha, mille luksus ja kunstid olid välja kurnanud. Karjase rajatud ja põlluharijate tööga kuulsaks saanud Rooma hakkas Enniuste ja Terentiuste ajal manduma. Aga pärast Ovidiuseid, Catulluseid, Martialiseid ja nende rõvedate autorite murdu, kelle paljad nimedki häbelikkusele hirmu nahka ajavad, sai
vaieldamatult ületasid mõjult oma lähtepiirkonda, Ahhaia maakonda Peloponnesosel. Sybarisest sai 6. sajandil mõneks ajaks arvatavasti suurim linn läänepoolsetes Vahemeremaades ning tema elanike sübariitide jõukus, luksus ning elunautimine muutusid kõnekäänuks. Sybarise naabrile Krotonile seevastu tõid tuntust emamaal panhelleni mängudel edukalt võistelnud sportlased ning üldteada vooruslikud kombed, mis tegid tast kaasaegsete ning järeltulijate silmis omamoodi vastandi nautlevale Sybarisele. 6. sajandi lõpus asus Krotonisse toonase Hellase vahest kuulsaim õpetlane Pythagoras, rajas siin oma (pütagoorlaste) filosoofilis-religioosse salaliidu ja tõusis Krotoni valitseva oligarhia liikmena riigi üheks poliitiliseks juhiks. Umbes 510 a. puhkes Sybarise ja Krotoni vahel sõda. Sybaris sai rängas välilahingus lüüa ja krotonlased hävitasid linna, väidetavalt Pythagorase õhutusel. Peagi seejärel (täpsem aeg on vaieldav)
annaabi.ee 
