Murderühmade vahelised erinevused puudutavad keeleehituse tuumosi, nagu nt käändsõna mitmus: põhjaeesti murdeis (eP) kasutatakse de-mitmust kõigis käänetes alates sisseütlevast (kala/de/st, kala/de/l), lõunaeesti murdeis (eL) vokaalmitmust (kall/u/st, kall/u/l). Kolmanda rühma, rannikumurde (R) eripärana võib mainida sise- ja lõpukao puudumist (nt kandama pro kandma, metsä pro mets) ja vältevahelduse puudumist. Kirjakeelest kaugeim on Võru murre. Mõni näide: R naula eP nael eL naal, nagõl Andrus Saareste Theodor Saar kohtu kõht kõtt suuremb(i) suurem suure(m)p [ma] odin võtsin võti
Abinõu toimib ja peale seda kurat enam jõehaudades ei asu. 45. Võrdle läänemeresoome rahvaste pikse-sõnavara ning selles avalduvaid arusaamu taevajumaluse olemuse kohta. Uku Masing on välja toonud handi ja mansi keelte eri murrete sõnad tarom, torom, torem ("jumal, taevas, ilm, pikne")(handid ja mansid pole küll läänemeresoomeugrilased), soome keeles tähendab Ukkonen äikest. (ukkosen kivi (piksekivi), ukkosen vaaja, pitkäsen vaaja (piksevai), ukon naula (piksenael). Eesti keelest on kõu, pikne ning äike, mis seostuvad eestlase jumala Piksega. 46. Missugused arusaamad teispoolsuse ja selle asukate kohta tulevad esile eesti regilauludes ja setu itkudes? Teispoolsuse valitsejateks on Äijo, Tooni, Mana, Koolu. Teispoolsust kutsuti Toonelaks, Manalaks. Asukaid manalaseks või äijolaseks. Lauludest jääb mulje teispoolsusest kui endisest maailmast, millest surnud on lahkunud. Tehakse igapäevatõid, hooldades kas Äijo või Toonela loomi.
annaabi.ee 
