sellele luuakse pealiskaudne karakter. Nt kui muusikas toimub improvisatsioon. See paneb meid uskuma, et me teeme ise valikuid, kuigi me ikkagi ostame sama standardiseeritud valemit. 2. Standardiseeritud kunst tekitab inimestes standardiseeritud reaktsioone. Me naudime kultuuritööstuse objekte. Kui päris kunst võimaldab saada vapustust, siis kultuuritööstuse projektide puhul vapustust ei ole, see näitab maailma nii nagu see võiks olla. Teatav leppimine maailmaga selle naudingu kaudu. Naudingurutiin. Antud väide ei pruugi olla tõsi, nt tantsu muusika järgi ei tantsi kõik sama moodi. 3. Sotsiaalne tsement - kultururitöösutse ülessanne on tsementeerida reaalsust. Eesmärk on see, et inimene võtaks maailma paratamatusena. Kahte tüüpi kuulajad: rütmikuulekas tüüp (näeb seda kuidas inimest valitsetakse tema keha kontrollimise kaudu. Rütm sotsiaalse kontrolli plaanis) ja emotsionaalne kuulaja tüüo (sentimentaalne, tundeline. Teatud muusikavõtted tekitavad teatud halemeelsust)
strateegiad, publiku pidev veenmine *standartiseerumine saab toimuda ainult turus surve tõttu *standartiseerituse kaudu luuakse inimesele efekt, et kunst on kordumatu, eriline 2. Strandartiseeritud muusika/kunst toob inimestes esile standartiseeritud reaktsioonid *tõeline kunst pakub inimestele võimalust mõelda, kuidas asjad on, aga stnd.kunst paneb inimesed olukorraga leppima, tõeline kunst viib inimese unistuste maailma. *naudingurutiin 3.Kuidas massikunst funktsioneerib, mis funkstiooni ta täidab? *sotsiaalne tsement tsementeerib ühiskondlikke rolle inimeste maailmas *populaarse muusika funkstioon on inimesi panna leppima hetkel valitseva ühiskondliku korraga *2 tüüpi populaarse muusika kuulajaid: r ütmikuulekas tüüp raadiopõlvkonna inimesed, see kes tantsib (tantsimine =marssimine). Rütm argitasandil. emostionaalne t üüp "happy end", halemeelne kuulaja. Naisep õlgus.
annaabi.ee 
