kujutlusvõime tekitatud kujutisi ja keskkonda võib osutuda aga hoopiski millekski hirmsamaks. Romaanis on Sandmani kujutletav maailm küll ilus ja üsnagi rahulik, kuid reaalselt on selliste asjadega tegelemine üsnagi ohtlik ning tagajärjed võivad olla vägagi hullud. Küll aga enesekindlust ja kainet mõistust säilitades ning ,,hea õnne korral" võib see olla väga värskendav vaheseik argielule. Sellepärast ehk raamatutegelane seda niivõrd naudibki. Kuna mulle selline teema sobib, siis meeldis mulle ka Heinsaare loodud maailm võimalikult sürreaalne. Ma imetlen seda, kui inimene suudab oma mõistuse ja kujutlusvõime viia nii kaugele, et see tundub üleliia kosmilinegi. Raamatut lugedes hakkas mu endagi mõte lendama ning saadud ettekujutuse najal oleksin ilmselt võimeline nii mitugi kummalist ja efektset pilti valmis joonistama.
Leedus (0,869) ja Lätis (0,863). Senegalist (0,502) rääkimata. Huvitav, kui mina hoian oma lapsed ise, siis sisemajanduse kogutoodang ei kasva. Kui ma palkan kellegi teise neid hoidma, siis kasvab. Kui ma ise oma läbipõlenud lambipirni ära vahetan, ei kasva. Kui keegi teine vahetab, siis kasvab. Paradoks, aga just nii see rahvamajanduse arvepidamine käib. Oma metsast seljaga väljatassitud kaminapuud ei kasvata rahvuslikku rikkust, pentsukast ostetud kasvatavad. Ja nii naudibki urbaniseerunud linnainimene keskkütte soojuses oma miljoneid maksnud katusekorteri rõdult hurmavat linnasiluetti. Lõuna Eestis laguneva vanematekodu katuse parandamise asemel rassib ta raske raha eest fittness klubis. Eluks ajaks võetud miljonilaenuga pappmajas kahe meetrise diagonaaliga lametelekat vaadates ununevad ehk liisingu ja eluasemelaenu intressid. Lasteaia lõpuekskursioon tuleb teha Lapimaale. Põhikooli lapsed on klassiekskursioonitanud juba Pariisis ja Londonis
annaabi.ee 
