sajandi maalile. Seekord eelistati jälle teist kunstnikku, kelle maal vastas enam Vieni ideaalidele. Rooma preemia sai David lõpuks 1774. aastal joonistuse eest " Arst Erasistratos teeb teatavaks Antiochose haiguse põhjuse". Tegelikult oli seegi lohutuspreemia. Rooma pürgimise aastatel oli David jõudnud ennast näidata tubli portretistina. Teda köitis inimene ise, tema isiksus, mitte aga tema aksessuaarid. Natuuritruudus ja jõuline modelleering nendes maalides jätkasid prantsuse portreemaali parimaid traditsioone. Portreteeritavate hulka kuulusmodellidena vägagi silmapaistvad isikud. David jõudis Rooma 1774. aastal koos omal kulul sõitnud Henri Pierre Danloux´ ja õpetaja Vieniga. Tema reis Itaaliasse sarnanes kultuurishokiga.1779. aastal toimus Davidis murrang. Noorest Davidist hakkas saama see kunstnik, kes on mõjutanud kunsti nii Prantsusmaal kui väljaspool selle piiregi. Pärast maali
dekoratiivsete efektidega. Rutharti maalidel oli tema kaasaegsete hulgas suur menu ja tema t��de tellijaiks olid isegi Toscana suurhertsog Cosimo III de� Medici, Austria ertshertsog Leopold Wilhelm ja Liechtensteini v�rst Karl Eusebius. Kunstnik dateeris oma t�id harva, kuid otsustades selle teose k�rge taseme ja kindlale perioodile omase maalitehnika j�rgi, on antud stseen �gedast v�itlusest kahe leopardi ja hirve vahel maalitud Rutharti poolt aastatel 1665 � 1667. T�� natuuritruudus ja stseeni ehedus m�juvad veenvalt kui loomade tegelik v�itlus, ent ajastut arvestades on seesugune stseen t�lgendatav ka kui n�ide ebav�rdsest v�itlusest paralleelina inimeste maailmas, kus kaks j�uliselt �lekaalukat tegelast on �he kallal, viidates kiskja loomuse paratamatule tegelikkusele, kuid samas ka liigsele julmusele. ******* Clara Peetersi elust palju ei teata, olgugi et ta oli esimene dokumenteeritud
annaabi.ee 
