keskendub varasemast veelgi enam maailmavaadete põrkumisele. See on välja toodud rahvuslasest Henn Ahase ja tema kommunistist venna Juhan Ahase salajase taaskohtumise läbi. Romaani esmatrükk ilmus 1954 Lundis Eesti Kirjanike Kooperatiivi väljaandes. Kordustrüki andis välja aastal 2002 Tallinna kirjastus Olion. 14 KOKKUVÕTE Kivikas tuli kirjandusse mäsleva ja põneva natuurina viljeldes futurismi, avaldas ta 1919. aastal A.`Le Coq`i õllevabriku pudelisiltidel lühikeste proosavormide kogu "Lendavad sead". Järgnes koos luuletaja Erni Hiirega kahasse avaldatud vihik "Ohverdet konn" (1919). Albert Kivikas on Eesti kirjanik, kes õppis 1920-21 Tartu ülikooli filosoofia- teaduskonnas, töötas ajakirjanikuna, oli 1938-40 Estonia dramaturg, toimetas Saksa fasistliku okupatsiooni ajal ajalehte "Eesti Sõna". Lahkus 1944 Rootsi. Alustas
Ometi suudab «Illuminatsioonide» pseudointelligentlik seltskond oma sofistikaga ausa, kuid lihtsameelse hinge ära hullutada. Katastroofi, nupulevajutamist (meie probleemi kontekstis nimetagem seda märksõnaga «kurjus») käsitletakse selles teoses kui juhust, vähese valvsuse tulemust või kellegi isiku «närvid läbi»seisundit. «Pillimehes» on sama probleemi disponeeritud teisiti -- kurjuse tööriistaks olemine on viidud sellise inimese sisse, kes hellatundelise natuurina igati püüab halba vältida, olla aus, põhimõttekindel. Ometi peitub just sellises tegelases mingi «halvaloomuline kasvaja». Bernhardis vallandus hävitamise fanatism teiste tõukel, pahelisus ei olnud tema sees, vaid väljaspool. Ruuben Iilime kogemus näib meile aga ütlevat, et kurjuse funktsioneerimiseks ühiskonnas ei olegi tarvis eesmärgipärastatud, teadvustatud kujul kurja tahet, vaid algul piisab tühisenagi näivast järeleandmisest. Ruubeni tüüpi tegelased
See selgitab kunstniku julget ebaharilike motiivide valikut, mida teised meistrid �ldjuhul ei kasutanud, nagu n�iteks teoses �Ovidiuse lugu Cydippe�ist�, mis on v�lja pandud Amsterdamis Rijksmuseumis (�Cydippe met de appel van Acontius�, 1645 � 1655, 151 � 113,5 cm, nr SK- A-4666). Bor signeeris ja dateeris oma t�id harva, ent eksperdid suudavad tuvastada tema teoste autentsust kunstniku unikaalse maalimislaadi j�rgi. Ekstravagantse natuurina maalis Bor isep�iselt, moodsalt ja stiilselt. Tema t��des �hinevad dramaatilised valgusefektid ja klassikaline formalism. Selle Hollandi meistri kunstnikun�gemus oli tema isikup�rase m�tte- ja maalilaadi k�rval suuresti inspireeritud ka tema eakaaslaste Rembrandti ning Caravaggio t��dest, mida ta 1620ndatel Roomas viibides n�gi. Paljud Paulus Bori t��d asuvad riiklikes muuseumites, nagu n�iteks Metropolitan
annaabi.ee 
