laule. Veljo Tormis tuli muusikasse 1950. aastate keskel, ajal, mil Eestimaa oli tuntavalt võõrvõimu all, eesti rahvuse (ja mitte ainult eestlaste!) säilimine hädaohus, kuid seda probleemi ei olnud lubatud sõnadega väljendada. Aga Tormise tundlik poeetiline muusikaline sõnum võimendub tema muusikas jõuliseks manifestiks, mis ei tunne keelepiire. See on mälestusmärk rahva kollektiivsele mälule, aegadest aega kestva rahva psüühilise seisundi kajastus. Oma natuurilt on Veljo Tormis vokaalmuusika looja, kuid tema partituurid, kirjutatud koorile, on arenenud kaugele üle koorimuusika piiride, muutunud omamoodi sugestiivseteks koorisümfooniateks. Veljo Tormise loomingul on tugev osa ka Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja dirigent Tõnu Kaljuste jõudmisel maailma lavadele - palju aastaid arenesid helilooja ja koor paralleelselt. Ikka nii, et Tormise uudisteos oli sündinud koostöös kooriga, kes seda siis ka erinevate maade
et me kõik masinate abil tehtud saab, aga sind iniemne varsti unustab! Koplist pääsnud aina otsib oma kodu veel, alels jäänud on küll teed, aga maja poel see. Põrnitseb sind sajasilmne kivihiiglane just kui sulle selgeks teeks, et sa oeld viimane. 3x refrään Loojangule vastu kappab üksik hobune, kuhu viib küll tema tee, kas tal poel peremeest? Sergei Jesseenin ja Vladimir Majakovski on vene 20. sajandi alguse luuletajad, kes olid erinevad nii oma natuurilt kui loomingult. Kuid siiski elasid nad ühes ajastus ja paljud kogemused, arvamsued ja tundmsued olid neil sarnased. Eriti kajastub nende värsse lugedes tundmus, et neid ei hinnata, ei vajata, et uus ühiskond on uues riigis sammunud edasi, jättes neid maha. Niiet nende loomingu seda poolt kannab hästi edasi ansambli Keeris laul ,,Viimne ratsu" Meil on tore Nõukogude Liidus. Töö ja sõbnrad ela sajani! Ainult luule asi edasi ei lligu, pole luuletajaid või ei oel vajagi.
MOLIERE (Jaen - Baptiste Poquelin) 1622-1673 1. Moliere pidas oma loomingu põhieesmärgiks ajastu pahede väljanaermine ja ta arvas, et selleks on kõige sobilikum komöödia koos köitvate õpetustega. Ta ütles, et komöödia ilma õpetusteta oleks lihtsalt irvitamine. Veel mainis ta RAVIDA neid lõbustades. Ainult seda kaudu on võimalik paljastada ajastu pahesid. Esitades neid naeruväärsetena, natuurilt just sellistena, nagu nad elus eksisteerivad. Tänu sellel on võimalik esitada koomilist ja tõsist läbisegi. ÜKS JA SAMA ISIK EI VÕI OLLA NAERUVÄÄRNE ÜHTEDEL NING ÜLLAS TEISTEL JUHTUMITEL. Seega tõdes Moliere, et karakter polnud tähtis, sest vaataja ei tohtinud näitlejas ära tunda oma teisikut. Karakter pidid olema koondkuju sadadest inimloomustest kokku. Ning seetõttu olid nad ühekülgsed ja mitte arenevad. Molierele oli tähtis IDEE. Mida ta
annaabi.ee 
