1934 mit 34 Jahren, Entwurf Allgemeine Relativitätstheorie (1913). Mit der Schaffung der Relativtätstheorie hat Einstein die klassische Physik des elektronmagnetischen Feldes schöpferisch vollendet. Er hat eine Lehre von Raum, Zeit und Schwerkraft begründet. Die Arbeiten zur Physik der Molekule hat er fortgesetzt, die Forschungen über, den atomistischen Charakter des Lichtes und die Wärmestrahlungen als Schlüssel der Energie verdankt. In der politischer Rolle der Naturwissenschaft in der bürgerlichen Klassengesellschaft hat er ernannt, wie unterwirrbar die Naturforschung mit dem gesellschaftlichen und politischen Leben der Zeit verbunden ist. A. Einstein der schöpfer der Lichtquantenlehre und der Relativtätstheorie alle Entdeckungen hat er allein gemacht. Er war der Meinung: für den Wissenschaft benödigte Arbeitsbedingungen. Später hat er techinisch rechnerische Klimaarbeiten gemacht.
Suuri linnu palju pole. Regierung saksamaal oli siiski edumeelne süsteem, Kanzler Bismark otsustas kõike. Austrias otsustas kõike monarh. (ein Staatswesen ohne Zukunft), kõik pärandatakse suursugust vereliini pidi edasi. Adel und Nobel-Bourgeoisie jõukam kodanlus. Nt Zweigi novellidest tuleb see välja. Ei teki suuri kultuurilisi keskusi, kaks oli: Wien ja Prag. LIteratur: Impressionismus. Deutscher Sprachraum um 1900 Naturalismus (1885- 95/1910) Moderne Naturwissenschaft in der Literatur. Positivismus, mileutheorie. Themen: Nideriges, Hässliches. Methoden: Sekundenstil, Schichtspezifische Sprache (koristaja räägib nagu koristaja) Mõjud: pr. Naturalismus (zola, Flaubert), Ibsen, Strindberg, Tolstoi, Dostojewski. Sellele vastandub impressionism Impressionismus (1890 1910) Ablehnung des Naturalismus, vastandus naturalismile. Mitte kõiges, aga idée poolest.
tegevust kui sotsiaalse tegevuse poolt kujundatut. Üks olulisemaid materialstlikke filosoofe oli Karl Marx, kellest aga juttu järgmises loengus. Kulturwissenschaft Hegel + Kant ja idealism Dilthey hermeneutika (Geistwiss. Naturwiss.) Kulturwissenschaft 20. saj Saksa kultuuriuurimisel oma traditsioonid võrreldes angloameerika kultuuriuurimisega (cultural studies kinnistub siin alles 1990ndate lõpus). Kulturwissenschaft kui ,,Geisteswissenschaft heute" (Geisteswissenchaft Naturwissenschaft) Erinevus selles, et ei püüta mitte ühe inimvaimu tuvastamise poole, vaid väärtustatakse kultuuri mitmekesist komplekssust. Antropoloogiale lähedane avar kultuuridefinitsioon. Püüd interdistsiplinaarsuse suunas mitte ühe kultuuri uuriva distsipliini sees, vaid kõigi vahel (filosoofia, ajalugu, kirjandusteadus, kunstiteadus jne). Omamoodi paradigma. Sarnane kulturoloogiaga Kulturwissenshaft (kultuuri+teadus) kui omamoodi metateadus, metatasand kultuuri uurimisel.