Ainult natuke raske oli meelde jätta inimeste nimesid, kes sealt läbi käisid. Huvitav oli tähele panna, et teatrites kui näiteks mängida poolalasti kreeka Venust, või mingit muud mütoloogilist olendit, siis see ei olnud nii paheline ja labane kui lihtsalt alasti naise keha vaatlemine. Romaani keskosas toimus palju aga juhtus vähe. Kirjeldaksin raamatu keskosa nii, et kui alguses on Nana kui Venus, kes lendas särava tähena kõrgustesse, siis keskosa näitab Nanat naturalistlikul moel, naise kehalt on võetud õrn kehakate ja järgi jäi alasti olek. Armusuhted erinevate armukestega, kord ta armastas mehi, kord ta vihkas ning süüdistas neid kõigis oma ebaõnnestumistes. Ta tundis rõõmu kui sai mehi alandada ja ärakasutada. Erutav meesteõgija, kes oli paheline ja julm, tundis mõnu kui mehed tegid tema jaoks kõike. Tundus, et romaan jutustab Nanast kui majanduslikust ilmingust, ta laastab nii vaimselt kui ka materiaalselt kõiki mehi, kellega tal tegemist oli.
kõik detailid on allutatud tervikule ning praktiliselt pole neil konstruktiivset ülesannet. fassaadi üldmulje on dünaamiline, rahulik ja maaliline nagu siseruumilgi 6.) Peetri kirikule juurde ehitati juurde kõrge fassaadiga pikihoone, mis kiriku ees seisja eest suure kupli ära varjab. kirik omandas ladina risti kujulise põhiplaani. 7.) naturalistliku maalisuunale on iseloomulik lihtrahva ja olustiku loodusteaduslikult täpne kujutamine,(esindaja naturalistlikul Caravaggio, teos: peetruse ristilöömine 8.) idealistlikule maali suunale: tegid Bologna koolkonna, need maalisid usulise sisuga paljufiguurilisi altarimaale ja enamasti antiikmütoloogiateemalisi freskosid idealistlikul Agostino ja Lodovico Caraccid teosed: palazzo farenese laemaalid roomas 9.) barokk skulptuuri väljenduseks said rahutud, liikuvad massid. barokk on maaliline. tema kujud ei ole endassesuletud, vaid lasevad tunda ümbrust ja ruumi. nad on määratud vaatlemiseks igast küljest