KUULAMISPÄEVIK NIMI: EESTI MUUSIKA 5. ja 6. põlvkond 5. põlvkond Üldiseloomustus: 1970. aastatel olulisele kohale tõusevad heliloomingu üldist kõlapilti rikastavad elektroakustiline muusika ja live-elektroonika. 20. Saj lõpukümnenditel hakkas levima multimeedia- mitme kommunikatsioonivahendi kombineerimine. Tekkis uus heliloojate põlvkond. Kümnendi esimesel poolel alustasid heliloominut Alo Põldmäe, Tarmo Lepik, Mati kuulberg, Lepo Sumera ja Raimo Kangro. 1980. aastatel hakkasid levima enesemääramisideed, hoogustus kooriliikumine, taasavastati vanu isamaalaule. 1980. Aastate lõpp on läinud ajalukku ,, laulva revolutsiooni" nime all. 1980. Aastate teisel poolel hakkasid looma ka vaimulikke teoseid. Uue muusika loomist ja levikut soodustasid nüüdismuusika festivalid ja võimalused heliplaatide loomiseks Milliseid 5. põlvkonnale iseloomulikke jooni leiad Sumera loomingust? Seos multimeediaga, stiililised...
1. Transponeeritavad · Metsasarved · Trompetid Mittetransponeeritavad · Tromboon · Tuuba 2. Huulik · Kausjas trompet, tromboon, tuuba · Koonuseline metsasarv Mida kitsam on huulik, seda eredam on tämber 3. Ülemhelide põhinoodi järgi Trompet ei saa, ülejäänud saavad Tuubapillideks nim. kõiki pille, mis saavad mängida ülemheli põhinooti. Vanasti sai mängida ainult ülemhelide rida. Naturaalpillid METSASARV Sarvedest tehtud või sarvekujulised pillid on erakordselt vanad. Ka tänane metsasarv omab nendega kaugeid sidemeid. Mitmesugused naturaalsarved. Nende ajalooline eellane oli omakorda jahisarv ja tema ,,sugulane" postisarv. Naturaalsarv oli tehniliselt kohmakas, aga kõlas ilusasti. 19. saj algul leiutati ventiilid. Ventiilide tööpõhimõte: 3 ventiili 1. madaldab heli 1 toon (s.2) 2. madaldab heli pool tooni (v.2) 3. madaldab heli poolteist tooni (v.3) 4
Algusest peale oli repertuaar internatsionaalne. Kava oli kirju, kuid seda tervikuks aitasid siduda 19 vahetekstid, milles ilmnes ka meeste sõnaseadmisoskus ja näitlejameisterlikkus. Kuigi esitati erinevatest zanritest muusikat- rahvaviisidest rokilugudeni, jäi Apelsini muusikuile siiski kõige südamelähedasemaks kantri. (Erm 1989, lk 124) Suurem osa pillidest on naturaalpillid. See võimaldas saavutada arranzeeringutes reljeefse ja selge kõlapildi. Kuna enamuses oli tegu meistripillidega, siis lisas see kõlale kordumatu tämbrilise värvingu. Repertuaari oli neil aukohal ikkagi oma muusika, millele tegi tee lahti Tõnu Aare kujundlike ballaadidega. Neil oli eredaid instrumentaalpalu ja laule. Oma paladega lisasid värvi Vello Toomemets, Ivo Linna, Priit Pihlap ja Jaan Arder. Et laulusõnum kannaks, on hoolt kandnud Ott Arder ja Henno Käo. (ibid: 124-126)
annaabi.ee 
