Islamiusu pühakoda – mošee Islami usuvool- šiidid Keskajal oli põllumajanduses kasutusel kolmevälja süsteem, kus maa jagunes talivilja, suvevilja ja kesa vahel. Kõrgkeskajal võeti põllumajanduses kasutusele ratas-ader, künniloomadeks olid härg ja hobune Kõrgkeskajal kasvas rahvaarv Lääne-Euroopas peaaegu 10 korda. Kõrgkeskajaks peetakse perioodi 11-13 sajandil. Majandussüsteemi, kus kõik eluks vajalik toodetakse ise, nimetatakse Naturaalmajanduseks. Riik on jagatud väikesteks iseseisvateks üksusteks, kuningavõim nõrk-feodaalne killustatus. Väikefeodaal, raskelt relvastatud ratsaväelane - rüütel Tugevat ja hästitoimivat kuningavõimu nimetatakse tsentraliseeritud monarhiaks. Püha Rooma keisririigi põhialadeks olid Saksamaa ja Itaalia. Rooma paavstid pidasid ennast Peetruse järeltulijaks ja jumala asemikuks. Tüli Rooma paavsti ja Püha Rooma riigi keisri vahel puhkes õiguse pärast ametisse määrata piiskop.
Peamised kaubalinnad Lääne-Euroopas, Itaalias, Friisimaal. Kuni 12. sajandini domineerisid Põhja-Euroopas skandinaavlased. Nad omasid otseühendust Musta merega pikki Venemaa jõgesid. Varased kaubanduskeskused aolinnad asusid Jüüti poolsaarel ja Birkas. Birka kaotas aga oma tähtsuse aastatuhande vahetusel, esile kerkisid Sigtuna ja Visby. Visbylt võtsid omakorda juhtrolli üle hansalinnad. Varajane rahandus Keskaja majandust on nim naturaalmajanduseks ühest küljest toodeti kõik kodus, importi polnud palju vaja. Teisalt oli laialdaselt käibel raha. Keskajal polnud münt väärtuse hind vaid väärtus ise. Mündi hind oli nii suur, kui temas oli väärismetalli. Võis maksta ka ehtetükkidega jms. Raha ei loetud vaid kaaluti. Varakeskajal merovingide ajal olid kasutusel kuldmündid solidused, mille germaani vaste on silling. Karolingide ajal tulid kasutusele hõbemündid denariused ehk fennid või pennid.
annaabi.ee 
