Võlasuhete tekkimise alused- uurimise aluste järjekord: leping- 1.) seadus ◦ kahju õigusvastane hüvitamine- 3.) ◦ alusetu rikastumine ◦ käsundita asjaajamine ◦ tasu avalik lubamine ◦ muu seadusest tulenev alus (VÕS§14,15)- 2.) Kohustused (teha ,mitte teha ja kaitsta): ühekordsed ja kestvad kohustused; esmased ja teisesed kohustused; põhi-ja kõrvalkohustused; mittetäielikud /naturaalkohustused (§4) Võlaõiguslikud nõuded (kaasuste lahendamine): Kes? Kellelt? Mida? Millistel õiguslikel alustel? 16.02 §1045- seadusega kaitstud hüved §1044 lg3- erandjuhus, mille alusel nõue esitatakse §101- abinorm õiguskaitsevahendite kohta (pole nõude alus) §108- kohstuste täitmise nõudmine VÕS hõlmab : 1) Subjektispetsiifiline regulatsioon: B2C (Business to Consumer) ehk tarbija-ettevõtja vahel sõlmitud leping
foogte ja lossipealikke, viimase ülesandeks politseiline ja finantsiline korraldus, kurjategijate kohtu ette toimetamine ja karistuse nõudmine. 1257.a. kogunes Eestimaa Maapäev (aadlikest) kuberneri või tema nõusolekul rüütelkonna peamehe kutsel 3 a. tagant. Ta valis Eestimaa politseinikke ja kohtunikke, oli kohaliku autonoomsuse keskpunktiks. Maapäev valis 12 nõunikku, kes moodustasid maanõukogu kohtunikud ja administratiivsed funktsioonid (maksustamine, naturaalkohustused). Maapäeva istungite vahel tuli kokku rüütelkonnakomitee, tema tehtud otsused pidi kinnitama maapäev. Liivimaa maapäev alates 1650 erinevalt Eestist ei omanud maanõukogu kohtulikku funktsiooni. Tähtsuselt järgmine autonoomne asutus Liivimaal oli maamarssal, kes omas esinduslikke funktsioone ja oli võrdväärne Eestimaa rüütelkonna pealikuga. Peale mõistate reduktsiooni 1694.a. likvideeris Rootsi valitsus maapäeva ja muud autonoomsed asutised. Saare-Muhu maapäeva säilis ajastu
annaabi.ee 
